Hans Grossi roll on suur mitmel lainel VIKO arengu teel. Hans oli teadlane, mõtleja , täiuse poole püüdleja, organisaator jne. Palju häid omadusi. Kokkupuude temaga tekkis Enteli edendamise teel läbi Uno Pilvre. Uno kui endine Peda (TpedI) õppejõud tundis Ahto Okast, kes oli Polütehnikumi poiss minust nooremalt kursuselt ja ehitas sellise mikroprotsessoriga juhitava koordinaatlaua, millega sai filmilt sisse viia x-y koordinaate ning see seade väljastas koordinaadid infokandjale hilisemaks töötluseks arvutil. Vastava arvutiprogrammi aga kirjutas Hannes Tammet, kes oli ka teatud ajal TpedI õppejõud. Tema modelleeris sportlase-suusataja baasil tekitatud -mõõdetud punktidest optimaalse mudeli. Selle mudeli baasil hakati lihvima sportlase suusatehnikat ning Hans Gross oli selle teemaga saavutanud üle NL kuulsuse. Paljud NL suusakoondise liikmed läbisid selle optimeerimise-õpetamise tsükli ja said seeläbi häid tulemusi(hiljem ka Andrus Veerpalu ja Jaak Mae). Asja juures oli ka psühholoogiline moment. Kui ikka tark masin ütleb, et suudad hüpata 3m kõrgust, kui oma jäsemeid õigesti liigutad ja piisavalt trenni teed, eks siis ikka lõpuks hüppad ka.

See Tln Pärnu mnt TPT kõrval asunud Pedagoogilise kinesioloogia labor oli Hans Grossi poolt asutatud ja läbi NL spordikeskuste Moskvasit finantseeritud. Hans oli suutnud ka Moskvas lennunduse vallas tegutsevast keskusest teemaks hävituslendurite optimaalsed liigutused ja õpetamine sellise finantseerimise leida, kus enam rahanumbreid ei loetud(salajased teemad) Seega oli ta EnsV mõttes tähtis isik. Lisaks olid tal suusatamise alal head kontaktid Arnold Greeniga, kes oli vaatamata oma punasele minevikule eestimeelne inimene EnsV ladvikust.

Aeg oli edasi läinud ja filmi baasilt oli vaja liikuma hakata videotehnika baasile. Meie olime Enteli tegemisega aga just sealmaal, et saime alustada videokompuutri tegemisega ja panime ka 1987 aastal loodud kooperatiivi nimeks VIdeoKOmpuuter ehk VIKO. See leping VIKO ja TpedI vahel, kus ühel pool minu ja teisel Mait Arvisto allkiri oli aluseks , mille baasil saime arengus edasi CP/M-80 keskkonnast MS DOS keskkonda, protsessorilt 8080 protsessorile 8086, milleni NL väga vaevaliselt liikus, sest kõrgtehnoloogia embargo USA ja lääne poolt tegi viljakat tööd. Meid EnsV insenere aga asetas see kiviaega.

Sellisel viisil said ka Jaan, Priit , Ahti(JPA) ligi IBM PC prototüübil põhinevale arvutile ja kiirelt arenevale tarkvarale. Esialgu paiknes meie ainuke Kalle Talvikult läbi VIKO sularaha võimaluste renditud arvuti Olivetti M24 Pärnu mnt. Kinesioloogia laboris, kus toimus selle intensiivne kasutamine ja ka arvutimängude mängimine. Siit said poisid ideid. Meie aga kasutasime arvutit trükiplaatide projekteerimiseks P CAD abil(Meelike Lall ja Hannu Krosing))

Videokopuutri aga olime sunnitud kujundama Enteli baasil, kuna 8086 seeria komponente lihtsalt piisavas koosseisus polnud, komplektatsioonis olid suured augud.

Peeter Normak oli stažeerimas Lääne Saksamaal ja ostis seal elamise kõrvalt kokkuhoitud raha eest 80286 põhjal arvuti, mille siis tänu Hans Grossiga lepingule ja VIKO sularaha võimalustele päris megasumma eest ära ostsime. See oli ühtlasi esimene VIKO oma arvuti, kuhu poisid JPA vabalt ligi pääsesid ja alustasid oma elutsüklit Lääne tarkvaraturu suunal. Valmis esimene mäng müügiks :Kosmonaut.

Selline oli Hansu abi poiste arengu teel, aga mitte ainult. Vestlesin Hansuga korduvalt ka poiste arengu teemal ning temagi oli veendunud, et minu edukas eksperiment JPA suunal vääriks laiemat tutvustamist. Eks suusatama ja õigesti tuleb ka nooruses õppida.

Videokompuutri tegime valmis ja andsime ka tellijale Moskva Kehakultuuri instituudile üle. Meie partner oli TpedI, Moskva mõttes olime alltöövõtja. Vastav videotehnika oli Moskvast saadud SONY lindimakiga tehnika, korralikku stoppkaadrit sellel polnud ja mõõtmine kujunes parajaks soolapuhumiseks. Ikkagi esimene pääsukene. Järgmise videokompuutri tegime juba Tallinna Kalevi ujula ja Rein Haljandi tellimusel ning saime kasutada Pnasonic M7 normaalse stoppkaadriga kaamerat, mille läbi VIKO ühelt suure rahasumma saanud endiselt EW ohvitserilt läbi Turisti poe nn. Valuutarublade/NL siserublade operatsiooni läbi VIKO) ära ostsime. Maksis see 13t siserubla, mille eest toona oleks 2 VAZ autot saanud. Kõik on suhteline. Rein oli Hansu usin õpilane ja kujundas ujumise õpetamise koolkonna optimaalse mudeli baasil. Samas ostis ta ka oma nappide rahavõimaluste juures kapmaades olles videokompuutri 8086 baasil arendamiseks vajalikke puuduvaid komponente. Kahjuks või õnneks nende baasil tehtavaga me valmis ei jõudnud, sest NL lagunes ära.

Minu esimene õpetaja oli Helju Mägi Longi Algkoolis Polli-Karksi vahel Mulgimaal. Õpetaja matustel Nuias kohtusin Oleg Grossiga – poeketi omanikuga. Hans oli nende suure suguseltsi liige. Helju mees oli Pollis teadlane õunaaretaja Erich Mägi. Palju toredaid ja tublisid inimesi.

Jüri Malsub