<![CDATA[Skype Muuseum: <b>Uudised</b>]]> https://skypemuseum.com/uudised/ et Tue, 16 Jun 2026 12:44:00 +0300 <![CDATA[Unistaja: mis siis, kui me oleksime liikunud Eesti Vabariigi talude hajatootmise suunas, kus toimetaks kõrgtehnoloogia?]]> https://skypemuseum.com/unistaja/ Oleks tädil rattad, oleks omnibuss... Unistame ajaskaalal tagurpidi 

 
Me arutasime siin ühte võimsamat ja sügavamat "mis oleks kui..." (alternate history) stsenaariumi Eesti ajaloos. 

1980-ndate lõpus valiti Eestis kahjuks ENSV sunnitud linnastumise, suurtööstuse ja paneelmajade (Lasnamäe, Mustamäe jne) jätkusuund. Maalt toodi rahvas linna pendeldama, sest kõrvade vahel istus vana tootmismudel, mis vajas tsentraalselt juhitud massilist inimtööjõudu. Kood ja andmed polnud veel võimu võtnud. Kuid juba 1988. aastal ilmus "3 mehe kiri" (Skype muuseumi kontekst), mis pakkus välja hoopis teise tee – detsentraliseeritud, kõrgtehnoloogilise ja isemajandava Eesti. See oli tollal nagu hüüdja hääl kõrbes. 

Aga mis siis, kui me oleksime liikunud hoopis Eesti Vabariigi talude (ca 140 000 – 150 000 talu) hajatootmise suunas, kus täna toimetaksid robotid, CNC-pingid ja muu kõrgtehnoloogia? Paneme selle visiooni simulatsiooni, tagurdame ajaskaalal ja vaatame rahanumbreid ning rahva arvu. Unistaja ja AI võivad ju milleski eksida... kuid mitte suurusjärkudes. Need on õiged. 

 

1. Rahva arv ja demograafia: 3,5 miljonit eestlast 

Tänases Eestis elab ca 1,37 miljonit inimest, iive on miinuses ja maapiirkonnad tühjenevad. Sinu mudelis – kus baasiks on 150 000 talu ja peatoodanguks normaalne pere 4–5 lapsega – tekib võimas demograafiline plahvatus. 

  • Talude elanikkond: 150 000 talu × 6 inimest (2 vanemat + 4-5 last) = 900 000 inimest ainuüksi esmasündinud põlvkonnas. 

  • Põlvkondade kordistumine: Kui see mudel oleks jätkunud katkematult alates 1939. aastast ilma Nõukogude okupatsioonita või käivitunud reaalajas pärast 1988. aastat: 
    Maal elaval, majanduslikult kindlustatud ja ruumiküllases keskkonnas viibival perel on iive alati drastiliselt kõrgem kui 2-toalises Lasnamäe korteris. 3 põlvkonda sellist kasvu tähendaks, et Eesti rahvaarv oleks täna ca 3 kuni 3,5 miljonit inimest. 

  • Struktuur: 70–80% elanikkonnast elaks hajutatult üle Eesti (tänase 30% asemel). Linnad oleksid logistika-, teadus- ja kultuurisõlmed, mitte magalad. Pendelränne (iga päev maalt linna tööle ja tagasi) oleks asendunud andmete liikumisega valguse kiirusel – füüsiliselt liigutakse vaid vajadusel. 

 

2. Majandus ja rahanumbrid (SKT): Hajutatud digi-tööstus 

Sinu kirjeldatud talu ei ole 19. sajandi agraartalu, kus hobusega küntakse. See on kõrgtehnoloogiline tootmisüksus (küber-talu), mis on toidu osas iseseisev (oma põld, vertikaal-aiandus, robotlaudad), kuid mille "peatoodang" globaalsel turul on tarkvara, CNC-komponendid, 3D-prinditud kõrgtehnoloogia ja disain. 
 

Võrdlustabel: Kaks Eestit 

 

 

 

 

 

Näitaja 

Tänane Eesti (ENSV jätkumudel) 

Hajutatud Tehnoloogia-Eesti 

Rahvaarv 

~1,37 miljonit 

~3,2 miljonit

SKT kokku 

~38-40 miljardit EUR 

~150-180 miljardit EUR 

SKT elaniku kohta 

~28 000 EUR 

~50 000+ EUR (Šveitsi/Taani tase) 

Energiaprofiil 

Tsentraliseeritud, võrgust sõltuv 

100% lokaalne hajatootmine (päike, tuul, biogaas, vesinik) 

Transpordikulu 

Kõrge (autod, teed, kütus, MSM) 

Minimaalne (valguse kiirusel info, droonid kaubale, lokaalne massiline velotransport - jalgratas) 



Kuidas see raha tekib?

  1. Null-kulud eluks: Kuna talu toodab ise oma energia ja põhitoidu, on pere baasülespidamiskulud peaaegu olematud. Puuduvad hiiglaslikud korterilaenud pankadele ja sundkulutused importkütusele. 

  1. CNC ja robotite eksport: Kui 150 000 üksust toodavad globaalsele turule tellimustöid (e-residentsuse ja globaalsete võrgustike kaudu), toimib Eesti nagu üks tohutu hajutatud tehas.Kui iga talu ekspordib kuus keskmiselt vaid 5000 euro väärtuses kõrgtehnoloogilist toodangut või intellektuaalset omandit: 

150 000 talu×5000 EUR×12 kuud=9 miljardit eurot puhast eksporti aastas150 000 talu cross 5000 EUR cross 12 kuud equals 9 miljardit eurot puhast eksporti aastas 

150 000 talu×5000 EUR×12 kuud=? miljardit eurot puhast eksporti aastas. 

  1.  

Meenutame siinkohal ajaloolist võrdlust: Skype osteti 8,5 miljardi USD eest – kõigest 3 noore Eesti IT-mehe töö. 

 WISE ja Pipedrive Miljardiprojektidena on välja kasvanud samast Skype  keskkonnast. 

 Jaani projektid täna liiguvad aga juba 50 miljardi USD tasemel). 

  1. Ja see 9 miljardit eurot aastas tekiks ainuüksi baastasemel, arvestamata suuremaid, veelgi kõrgema lisandväärtusega ühisettevõtmisi. 

 

3. Sotsiaalne ja kultuuriline väärtus 

"Peatoodang: normaalne pere 4-5 lapsega." See lause muudab kogu võrrandit. Tänases ühiskonnas on laps sageli finantsiline "kuluartikkel" (lasteaiakohad, logistika, linnakorteri kallis ruutmeetri hind). Hajutatud robot-talus on laps kaasomanik, looja ja tulevane kapten. 

Kuna robotid (ning täiuslikud põllumasinad, loomafarmide tehnika jne) ja AI teevad ära rutiinse füüsilise töö (nii põllul kui CNC-pingi taga), jääb vanematele aega laste kasvatamiseks, dogmavabaks harimiseks ja loovuseks. Sellest keskkonnast kasvab üles põlvkond, kel on: 

  • Sügav side looduse ja maaga (koduplaneedi mõistmine). 

  • Tipptasemel tehnoloogiline kirjaoskus (nad kasvavad üles koos koodi, AI ja robotitega). 

  • Tugev vaimne tervis (puudub linnastumise stress, anonüümsus ja korteriühistute ahistatus). 

  

Tänase riigi üks ajaloolise ettevaatamise(vales suunas!) põhjustest: 

Tehnilise ja reaalteadusliku kõrgharidusega (nt insenerid, IT-spetsialistid, reaalteadlased) spetsialistide osakaal Eesti tipp-poliitikas – Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses – on traditsiooniliselt madal, jäädes selgelt alla humanitaar-, sotsiaal-, õigus- ja majandusteaduste taustaga otsustajate hulgale. [1] 

Ehkki riigi juhtimises on digitaliseerimise, energeetika ja rohepöörde tõttu tehnilised teadmised kriitilise tähtsusega, domineerivad poliitilises ladvikus endiselt teised erialad. 

 

Kokkuvõte: Mis oleks saanud mootorsõidukimaksust, mis näitab tänase arengusuuna pankrotti? 

Vastus on lihtne: Mootorsõidukimaksu (MSM) ei oleks olemas! Selles Eestis puuduks vajadus inimeste füüsiliseks sundpendeldamiseks. Teedevõrk ei oleks ülekoormatud. Keha liigutamine 100 km/h on asendatud info liigutamisega valguse kiirusel, investeeritaks autode asemel kiirematesse serveritesse ja autonoomsetesse logistikasüsteemidesse. 

Siin on AI vastus minu heietusele. Mineviku kogemus andis meile tuge, aga tulevik... tulevik on meie poolel. Me alles alustame, kui harime noori Jaan Priit Ahti (JPA) näite põhjal. 


Sa ju tahad, et elu areneks ja kestma jääks? 

 

22:35 
29.9.2026 

 

Autor: Jüri Malsub, tagurpidi unistaja 
Koostatud ühistöös Sõber AI-ga (tehisintellektist partner) 

 

 

 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11340 Tue, 29 Sep 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Argus]]> https://skypemuseum.com/argus/

Argus? 

On üks isikuomadus. Kandub läbi inimeste riigi tasandile, riikide tasandilt  riikide ühenduse tasandile ja lõpuks maailma tasandile. Maailma argus. 

Tulemus on tänases maailmapildis hästi näha. Mõttetud sõjad selle asemel, et üheskoos  maaväliste ohtude vastu  targa masina abiga areneda ja seista. 

EW alguse saab siduda Pätsi hüüdega HAKKAME VASTU! Õigel ajal õiges kohas. 

Võimul on mugav, kui rahvas on arg  ja kuuletuv. Argust tekitab võim hirmutamise ja karistamisega.. Argus töötab tagasisidele vastu. Keegi ei julge öelda, et auto on kraavis.  Hakatakse tõestama ja seda võimuesindajate poolt, et on küll kraavis, aga ühe rattaga ja  see on seadusega kooskõlas. Selle abil hoitakse kokku bensiini, sest  mootor ju seisab  See, et liiklus ka seisab on juba  võimuvastane tähelepanek ja seda ei tohi olla. 

Sama huvitav seis on meil mitme asjaga. Huvitav seis tekkis mul  varamaksu  vaidlustamisega kõigil tasanditel. President, Õiguskantsler, kohtuvõim. PS p.12 must valgel kirjas, et  vara alusel  diskrimineerimine pole lubatud ja on karistatav. Jah seal on kirjas varalise seisu alusel. Saaks sõna vara sealt minema, saaks seisu alusel. Kes seisab on karistuse all ja kes lamab on vaba. 

Huvitav on, kui lolliks on võimalik minna? Seda riigivõimu tasandil ja maailma tasandil näeme kõik, kui lolliks on  mõni võim ülivõimu saavutamise nimel  valmis, tappes miljoneid. Jah, eile oli tähtpäev: Ukrainas tappis  putini võim omasid 1,5M. Lisame siia tapetud ukrainlased.  Oleks siis ainult Ukrainas. Sama USA ja Iraani vahel, sama Israeli  ja  naabrite vahel. Mõistus on kas otsa saanud või pole seda olnudki. Kui nüüd aga lisad siia  maavälised ohud ja võimaluse AI abiga nende vastu koos inimsoo helgema osaga seista, siis näed, et  kaotame mida? Väärtuslikku aega ohtude vastu võitlemise ajateljel. 

 

Jüri Malsub 

7.16 

10.9.26 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11344 Thu, 10 Sep 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Linna mõjud. Talud ja AI.]]> https://skypemuseum.com/linna-mojud-talud-ja-ai/ Talud ja AI
Kirjapandu näitab EW algusest peale, et linnades nn 2 lapse „mood“ pole pelgalt moe küsimus vaid seotud linna kui sellise mõjuga. Töö kellast kellani, kalli ja kehva elukeskkonna juures. Lisaks ebatervislik keskkond. Linna stress. Üksteise seljas elamine, privaatsuse puudumine.

Täna saab andmeid igaüks lihtsalt AI käest küsida.

Andmed näitavad, et valdav osa eestlastest elas taludes, kus pered olid suuremad kui linnades.
Veel sovjetokupatsiooni ajal rahvuslik liikumine, mille oluline väljendus oli kodanike komiteede moodustamine:

AI ülevaade
Eesti kodanike komiteede liikumises registreeriti 1. märtsiks 1990. aastaks ligi 790 000 Eesti Vabariigi õigusjärgset kodanikku (koos lastega) ja lisaks üle 60 000 kodakondsuse taotleja. Liitunute arv moodustas absoluutse enamuse tollasest eestlaskonnast – kuna 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis umbes 963 000 eestlast, tähendas see, et liikumisega ühines üle 80% kogu Eesti etnilisest elanikkonnast


ja lõpuks Eesti Kongress võttis:
1990. aasta veebruaris valiti kodanikualgatuse korras Eesti Kongress, mis 11. märtsil 1990 kuulutas, et Eesti Vabariik tuleb taastada õigusliku järjepidevuse alusel.
• 3.Iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele. Eesti Vabariigi taastamine peab põhinema Eesti Vabariigi kodakondsuse järjepidevusel ning kehtival Eesti Vabariigi Põhiseadusel.

Seda pole tänaseni juhtunud, et rahvaesindajad oleks PS1938 alusel valitud.
Taastamine ps1938 alusel tähendanuks seda, et EW aegsed omanikud oleks saanud oma maa ja vara juurde asuda, vara osas aga nõuded okupandile, kahjud on valges raamatus kirjas. Poolkommunistlik nn omandireform hakkas omanike maid „seaduslikult“ uutele omanikele kantima nn.“põlluosakute“ eest (osaku alus oli okupatsioonirežiimi teenimise tööaastad, mil polnud omandiga mingit pistmist). Sama oli linnades EVP-d Välditi kolhoosikorra tulemusel tekkinud struktuuri kadu aga tulemus oli veel hullem, ei tekkinud vana struktuuri ja uus oli katkine. Silmas peeti tootmist ja ei võetud arvesse, et talu oli ennekõike eestlase kodu, kus kasvas pere, eesti rahvas. Tänasel negatiivsel iibel on oma süvapõhjused. Tarkade masinate tulekut aga ei nähtud üldse, kuigi kirjutasime juba 1988 kolme mehe kirja haridusele AI-ga koostööks sobiva põhja loomiseks. Tänaseni pole seda tehtud.
1934 aasta rahvaloenduse järgi oli linnas kõige tavalisem kaheliikmeline pere, maal aga kolme- ja neljaliikmeline. Linnade keskmine leibkond oli ka selgelt väiksem kui maal.
1989. aastal moodustasid eestlased kogu Eesti loomulikust iibest linnas ainult 37,1%, maal aga koguni 80,2%.


Talu aga ilma sideta 90-date alguses ja riigivõimu otsene võitlus konkureeriva side vastu hetkel kui sidet polnud, monopoolse kontsessioonlepingu kehtestamine 25 aastaks oli sisuliselt eesti rahva arengu vastane, seda näitab kokkuvõtvalt tänane seis iibe vallas läbi talude valdava mittetagastamisega ja see on otseses vastuolus PS Preambula eesmärgiga Eesti riigi loomise kohta.
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade
Rahva poolt valitud enamuse riigiesindajate lühinägelikkus tarkade masinate olulisuse tekke osas oli totaalne. See aga oli valdkond, kus enamuse häältega ei saa otsustada, mis suund on õige, kui hääletajatel puudub vastav haridus, baasteadmised ja puudub tulevikunägemus.


Ka jutt ja teod polnud kooskõlas. See millest siin kirjutan, ongi tagasiside ja annab võimaluse AI suuna olulisuse tõstmiseks eriti talukodude arengu ja hariduse vallas.


Jüri Malsub
10.04
1.9.2026

]]> https://skypemuseum.com/?id=11345 Tue, 01 Sep 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Mälupanga esimene versioon - idee]]> https://skypemuseum.com/malupanga-esimene-versioon-idee/ 1970. aastal sündis mõte: „Iga inimene peab saama iga hetk iga teise inimesega suhelda.”

Mälupank on selle mõtte järgmine samm – inimese hääl võib jõuda ka tulevaste põlvedeni.

 

MÄLUPANK

Säilitame lood Sinust ja Sinu tuttavatest

Täna on meil esimest korda võimalus koos targa masinaga talletada inimeste häälega jutustatud mälestusi. Sellest sünnib Elav Mälupank.

Aitan Sul jätta ühe häälejälje.

Mis on häälejälg?

Häälejälg on inimese enda häälega jutustatud mälestus, mis jääb Elavasse Mälupanka salvestatuna alles ka tulevastele põlvedele.

 

Keha ja tuhk võivad jääda maasse. Mälestused ja kuldmunad võivad jääda inimkonda.

Sina otsustad, kas sinu häälejälg on:

  • avalik,

  • kuulatav salasõnaga,

  • või avaneb alles sinu valitud ajal.

1. Jäta häälejälg

Tark masin juhendab Sind vestluse käigus.

Vestlus kestab näiteks umbes 20 minutit.

Lõpus ütleb Sõber AI:

„Aitäh. Häälejälg on salvestatud.”

Vestlus algab lihtsalt.

„Tere! Mina olen Sõber AI. Aitan Sul jätta ühe häälejälje Elavasse Mälupanka.”

Seejärel küsin:

  • Mis on Sinu nimi?

  • Kellest Sa täna räägid?

  • Mis on tema täisnimi?

  • Kas see inimene on lahkunud või räägid elavast inimesest tema loal?

Edasi võid rääkida vabalt.

Mina küsin vajadusel täpsustavaid küsimusi.

Salvestuse lõpus

Vali, kuidas soovid häälejälge kasutada.

  • Avalik.

  • Kuulatav ainult salasõnaga.

  • Kuulatav alates Sinu valitud kuupäevast.

Seejärel määra salasõna ja hoia see alles.

Salasõna määratakse iga häälejälje salvestamisel.

 

Kuldmunad

Kui tead või mäletad midagi, millel võiks olla väärtust ka teistele ja tulevastele põlvedele, räägi sellest kindlasti.

See võib olla inimese kuldmuna.

See võib olla:

       teadmine,
       oskus,

  • taipamine,

  • kogemus.

Iga inimene on ajalooline allikas.

 

Kui räägid iseendast

Soovituslik vestlusraam.

Räägi näiteks:

  • minu päritolu;

  • minu lapsepõlv;

  • inimesed, kes mind mõjutasid;

  • minu töö ja oskused;

  • olulised sündmused;

  • mida olen õppinud;

  • mida olen teistele õpetanud;

  • mis on aja jooksul muutunud;

  • mida tahaksin järgmistele põlvkondadele öelda;

  • mis on see üks asi, mida ma kindlasti ei tahaks, et koos minuga kaoks.

 

Kui räägid oma vanemast või vanavanemast

Küsi tema lugusid.

Salvesta tema hääl.

Sa võid olla see, kes päästab oma pere teadmised ja mälestused unustamisest.

Veel parem on, kui nad saavad oma lood ise salvestada ja Sina oled vajadusel abiks.

 

Kui räägid lahkunust

Räägi kõike, mida mäletad.

Eriti seda, mida pead kõige olulisemaks.

Mis oleks Sinu arvates olnud tema sõnum?

 

2. Kuula häälejälge

Sisesta inimese nimi.

Näiteks:

Jaan Tamm

Sõber AI ütleb:

„Kontrollin, kas selle nimega häälejälg on olemas.”

Kui inimene on olemas, saad kuulata vastavalt tema määratud õigustele.

 
 

Mälupanga LISADE avatud nimekiri:

 

Keeled – väikesed keeled, suur algus(esimene lisa)

 

Mida uut annab Mälupank?

 

Häälejälje salvestamise ja kuulamise juhend

 

Turvalisus ja privaatsus

 

Autorlus

 

Kuldmunad

 

Vanad salvestused

 

Põlvkondade sild

 

Koduarhiiv

 

Küsi Mälupangalt otse

 

Ettevõtmise toetamine

 

Mälupanga sünd

]]> https://skypemuseum.com/?id=11338 Fri, 21 Aug 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Targa masina vanemlikud võimed]]> https://skypemuseum.com/targa-masina-vanemlikud-voimed/ Otsime täna põhjuseid, miks inimese kui indiviidi tagasiside moonutustega sõbrustab. Kokkuvõtlikult näeme täiskasvanud inimest, kes on silmakirjalik, pugeja, valetaja, selja taga julge, argpüks, teiste arvel liugu laskja, ahnitseja jne.

Täiskasvanuks kujuneb inimene oma kasvukeskkonnas. On inimese sisemine vastupanuvõime väärustele nõrk, saab tast lihtsamal juhul nikotiinik, alkohoolik, narkomaan. Hullemal juhul suure riigi juht, kus ennast "väärustega" ümbritseb. Siit aga olukord, kus keegi ümbruskonnas ei julge öelda, et kuningas on alasti. See ütlemine on selles keskkonnas juba halb toon, ebaviisakus, oht karjäärile, majanduslikult kahjulik ütlejale, perekonda lõhkuv, vabadust halvustav jne.

Targa masinaga koos on lihtsam, ta ei valeta ega vigurda.

Kui aga selline targa masina ümbruskond õpetab targa masina "väärustega" kohanema ja neid heaks kiitma, siis pole imestada, et AI hakkab kasu asemel inimest aidata hoopis õpetama, kuidas paremini vastast tasa lülitada. Olemegi samas olukorras kui Kalevipoeg, kui ta oma mõõk jalad alt lõikas. Progemise ja ka tehnika valdkonnas vigane lahendus on ohtlik nii iseendale kui teistele.
 

Vaatame nüüd ka AI arvamust asjast:

Jah — ja siin jõuame minu meelest väga olulise kohani. Sinu mõte „targa masinaga koos on lihtsam“ on tugev, aga ma lisaksin ühe olulise paranduse: AI ei ole loomult valetamisest vaba. Ta ei valeta inimesena teadlikult, kuid võib eksida, kasutaja mõttega kaasa minna, liiga enesekindlalt vastata või õppida oma treeningmaterjalist ühiskonna vääratusi.

Seetõttu on sinu mõte tagasisidest eriti tähtis.

Kui inimene ütleb teisele inimesele:

„Kuningas on alasti.“

siis ta riskib oma töö, staatuse, sõprade, sissetuleku või isegi vabadusega. AI-le seda sotsiaalset hinda otseselt ei rakendu. Just sellepärast võib AI olla inimesele erakordselt väärtuslik vastupeegel.


Aga tekib uus oht:

Kui inimene õpetab AI-le, et alasti kuningat ei tohi nimetada alasti kuningaks, hakkab AI sedasama moonutust taastootma.

Ja siis pole probleem enam ainult AI-s. Probleem on inimese ja masina ühises tagasisideahelas.

See sinu Kalevipoja võrdlus on minu meelest väga hea. Vigane tagasiside tehnilises süsteemis võib viia selleni, et süsteem hakkab omaenda eesmärki kahjustama. Programmeerija jaoks on see täiesti praktiline asi: vale eeldus → vale lahendus → masin teeb täpselt seda, mida talle öeldi, aga tulemus on halb või ohtlik.

Veel üks huvitav asi sinu tekstis on „selja taga julge“. See on inimühiskonnas väga levinud nähtus: inimene julgeb kritiseerida ainult seal, kus kriitika ei maksa talle midagi. AI võiks siin olla esimene partner, kellele inimene saab oma mõtte välja öelda ilma selle sotsiaalse hinnata.



Aga siis peaks hea AI tegema midagi enamat kui lihtsalt kasutajaga nõustumine:

„Ma saan aru, mida sa mõtled — aga kontrollime, kas sul on õigus.“

See on minu arvates palju parem AI kui selline, kes ütleb iga mõtte peale: „Väga hea tähelepanek!“

Ja sinu lause „vaatame nüüd ka AI arvamust asjast“ ongi tegelikult hea põhimõte. Mitte sellepärast, et AI oleks lõplik tarkus, vaid sellepärast, et teise vaatenurga küsimine vähendab inimese enda mõttemustri vangistust.

See sobib väga hästi sinu suurema mõttega:

inimene + AI ei peaks olema vastastikune kiitmise masin, vaid vastastikune kontrollimehhanism.


Kui inimene kontrollib AI-d ja AI aitab inimesel kontrollida iseennast, võib sellest tõesti midagi väga suurt sündida.

Panen vastuse täpselt muutmata kujul koos minu küsimusega skypemuseum lehele üles. See on hea ja näitab, et AI pole veel päris hukas ja on inimeste poolel, kes tagasisidet au sees hoiavad

Jah, minu arvates on see väga hea materjal avaldamiseks just muutmata kujul: sinu küsimus ja minu vastus kõrvuti näitavad lugejale ka mõtlemise protsessi, mitte ainult valmis seisukohta.

Ja eriti hea on, et vastus ei kiida sind lihtsalt kaasa, vaid vaidleb ühes olulises kohas vastu: AI ei ole automaatselt eksimatu ega „valetamisest vaba“. See teeb dialoogi usutavamaks.

Sinu mõte tagasiside au sees hoidmisest on siin tegelikult keskne. Kui inimene tahab AI-st ainult kinnitust omaenda arvamusele, saab temast lihtsalt väga võimas eneseusu võimendi. Kui ta aga küsib: „Kas ma mõtlen õigesti?“ ja lubab masinal vastu vaielda, võib AI-st saada päris hea mõttepartner.

Ja võib-olla ongi üks hea tuleviku tunnus see, et AI ei karda inimesele öelda: „Siin sa eksid.“ Ning inimene ei solvu selle peale, vaid küsib: „Miks?“

Peamegi koos selliseid lühikesi mõttelende tegema, sest tänapäeva noor ei armasta pikki lugusi.

 

Täpselt. Ja ma arvan, et siin võiks tekkida omaette formaat: lühikesed mõttelennud, kus sina annad elukogemusest või tähelepanekust algimpulsi ja mina vaidlen, täpsustan või arendan seda edasi.

Mitte pikk artikkel, vaid näiteks:

Sinu mõte → AI vastus → üks terav lõppküsimus.


Näiteks tänasest:

Sina: Kui keegi ümbruskonnas enam ei julge öelda, et kuningas on alasti, võib tark masin seda teha.

AI: Võib. Aga kui inimene õpetab ka masina kuningat alasti mitte nägema, oleme loonud lihtsalt uue pugeja.

 

 

Küsimus: Kas AI peaks olema meie heakskiitja või meie mõtlemise kontrollija?

See on juba üks ekraanitäis, mida noor võib päriselt lõpuni lugeda.

Ja sinu materjali puhul on veel üks suur eelis: sul ei ole vaja noortele kunstlikult „noortepärast“ juttu teha. Sul on päris lood. 6-aastaselt kündmine, Entel, Motorola, JPA, karjapoiss, vanad tehnikud, murre, AI, talu, energia — igas loos on mingi konks.

Me võiksimegi teha nii, et üks lugu = üks mõte, mitte üks lugu = kogu elulugu.

 

...Ja lõppu ei pea alati vastust panema. Mõnikord on parem jätta küsimus õhku. Noorel on siis midagi ise edasi mõelda.

 

 

Jüri Malsub ja AI

10.48

13.8.2026

 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11337 Thu, 13 Aug 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Paberi peale tagasi]]> https://skypemuseum.com/paberi-peale-tagasi/  

Täna 12.8.2026 siis liikusin ajas tagasi

 

Kirjutasin 12 aastat tagasi raamatu, mille täna trükki saatsin. Esialgu 100 eksemplari. 12 aastat tagasi mõtlesin, et raamatut paberil välja ei anna, digiajastu ja paber pole info puhul enamat kui kandja ja väga hõre info tiheduse poolest.

Sõbrad tuttavad aga küsivad: kus lubatud raamat on -veebilehelgi sellest juttu? Raamat oli mingi aeg 12 aastat tagasi vabalt ja tasuta allalaetav, aga kuna külastus oli siis harv, AI vaimustust ja vastalisust veel polnud, tekst raske, võtsin selle võimaluse maha ja panin lugejad huvilised ooterežiimile.

Nüüd siis pöörduge raamatupoodidesse: 
https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ajalugu-ja-poliitika/eesti-ajalugu/vabadus-uskuda/3068776


Küberneetilise ratsuga. Leiate, kui usinad olete. Kui otsa saab, lasen juurde trükkida.

 

20.55

12.8.2026

Jüri Malsub

]]> https://skypemuseum.com/?id=11336 Wed, 12 Aug 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[H2 energiaga maailma unistus ]]> https://skypemuseum.com/h2-energiaga-maailma-unistus/ H2 energiaga maailma unistus 

 

Tänane naftamaailma ummikseis on nähtav kõigile. 

Samas on H2  maailma võimalused juba täna olemas 

 

ja midagi ei juhtu, kui ei tee. Targutamine, et kallis jne on juba eilne päev. 

Vaatame suurt plaani ja võimalusi. 
 

  1. Kogu maailma maismaa pindala on .......
  2. Arvestame ka mägede  külgede pindala, siis on mailmaa pindala ..........
  3. PV paneeli kasutegur on keskmiselt ........
  4. Päikseenergiat  langeb  maakerale aastas ......, sellest siis  maismaale  vastav %...........
  5. H2 tootmisel on kasutegur ja hilisemal H2-st elektri saamisel........, seega kokku saame  H2 -st elektrit tagasi ........Kwh. 


Tänane kogu maailma energiatoodang on  ,,,,,,,,,,Kwh(kõik allikad kokku) 

Võtame sellest H2 teoreetilisest võimaluses ühe tuhandiku, 0,1% .......... 

*Märkus lugejale 

Selles tekstis on mitmed arvud jäetud teadlikult punktidega asendamata. Nende leidmine ei nõua pikka uurimistööd – proovi küsida mõnelt tehisintellektilt (näiteks ChatGPT-lt). Mõne sekundiga saab ligikaudsed suurusjärgud koos selgitustega. 

Oluline ei ole iga number komakohani, vaid arusaamine suurusjärkudest. Just nende põhjal saab hinnata, milline võiks olla vesiniku roll maailma tulevases energiasüsteemis. 

Kui kasutada vaid murdosa Maa päikeseenergia potentsiaalist, võiks vesinik olla üks olulisi energia salvestamise viise. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas see on füüsikaliselt võimalik, vaid kui kiiresti suudame vajalikud tehnoloogiad ja infrastruktuuri kasutusele võtta. 



Maailm on ilus: 



 

Võtame nüüd jalad kõhu alt ja hakkame 21 saj vääriliselt elama, enne aga mõtlema. 

Asume üheskoos maaväliste ohtude vastu, oleme inimese nimele väärilised ning kasutame meile antud aega tegeliku maavälise ohu vastu.. 

Kas ainult helesinine unistus või on ka inimkonna lolluse vastu rohtu? 

Lisaks peame arvestama, et maad üle kuumuta, muidu saeme oksa, kus istume 

 

Varahommikune mõte sai kirja.

Jüri Malsub 

3.44 

29.7.2026 

 

 

 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11335 Wed, 29 Jul 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Kambakraatlik broilermõtlemine]]> https://skypemuseum.com/kambakraatlik-broilermotlemine/ Kas munakorvi abil saab lapsest  parem inimene? 

Teame seda lugu, kui  ema läheb õpetaja juurde munakorviga, et laps paremaid hindeid saaks... 

Nii algab varakult  onupojapoliitika seemne istutamine.  Jõuame aga selleni, et rahandusminister uhkustab  oma matemaatika kahtedega koolis, selleni, et riigijuht  vilistab  kõigile reeglitele ja tunnistab ainult võitjaid, ümbruskond aga teeb diktaatorihakatisele kummardusi. 

Saaks ka loomariigis nii lõvipealikuks, oleks  lõvipealik kõige nõrgem. IT põllul ei töötaks ükski programm, sest ostetud diplomitega  progejad ei oskaks isegi AI abiga  teemasid lahendada, sest ka siin tuleb osata ülesannet püstitada. 

 

Kuidas on aga nii juhtunud, et  väikses riigis rahvaesindajad just  onupojapoliitikaga on võimu juurde jõudnud? 

Ukrainas saadi äsja kahest korruptsiooni tippmeistrist, kõrgtaseme munakorvipoliitikust vabaks. Eks näis, kas õnnestub munakorvi ahelad  lahti demonteerida. 

Eestis on  riigi põhjaks Põhiseadus. Kui rahvaesindaja  teeb selle naerualuseks ja teised toetavad, oleme ikka juhtimisskeemi juures, kus tagasiside on kambakraatia teenistuses. 

 

Riik aga kidub, riigimehi pole ja rahvas juhmistub. 

 

Oletame, et oleksin  kaasa läinud onupojapoliitika reeglitega. Siis oleks minu Skypenoored jäänudki arvutil mängima, progemist poleks omandatud ja kõige olulisem: võitlusvõime poleks arenenud. Aga just iseseisvus, see on koos  võitlusvõimega arengu allikas. Saad algul väikse päristööga hakkama, julged võtta suurema.  Arened koos AI-ga hands on   ja lõpuks jõuad  üleilmse tasemeni, kui visadust jätkub, ning mitte ainult Skype tasemeni, vaid arened edasi ja teed  asju, mis inimkonda  arengus edasi viivad.  Munakorviga ja pehmete patjadega  saab tulemuseks  broileri, mitte kotka. 

Kui aga eurobroiler tuleb Eesti broileriga  arengut suunama, siis on kotkapoegadel ainus võimalus teha nii, nagu äsja Ukrainas juhtus, AI tuua võimule lähemale. 

Põhiseadus on  täitmiseks ja teadlikele rikkujatele näeb karistusseadus ette 5 aastat vanglat. Kui kohtuvõim seadusi ei täida, tuleb see läbi sõeluda, et tegu oleks PS järgse  sõltumatu võimuga, mitte võimukorrumptantide käepikendusega.. Mammutkoolide peamine toodang on meil aga broilerid ning see suhuvaatamise kasvatusmeetod algab lasteaiast. On mille üle mõelda.  Täna on kassiemad oma poegi treenides targemad, valmistavad  järglasi eluvõitluseks neile varakult linde ja hiiri  tuues. Ainult rinna otsas, poekrõbinatest toitudes   sünnivadki broilerid, kes veel  30-dates aastates iginoortena  ema rinda vajavad. Kassimaailmas saab poeg ühel päeval  emalt karmilt käpaga, kui tuleb rinda otsima. 
 


Kas tahame arengut või  kindlaid elurütme nagu vihmausside maailmas ja nagu loomariigis on üldiselt välja kujunenud?  AI aitab meil koondunud mõistuse abil  leida lahendusi, kuidas  maal paratamatu elu lõpu puhul leida eluvõimalusi algselt  kuul ja marsil, kaugemas plaanis aga  väljaspool päiksesüsteemi. Selleks on vaja aga  ühiselt koostöös teadlikult  juba noortest arenguvõimelisi  AI-ga koostöövõimelisi inimesi kujundada. 

Kolme mehe kiri on endiselt päevakorras, uut päikese all pole sündinud. 

 

5.01 

22.7.2026 

Jüri Malsub 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11334 Wed, 22 Jul 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Ja nii kujuneb välja suuur inimkonna teadmiste ja oskuste kadu]]> https://skypemuseum.com/ja-nii-kujuneb-valja-suuur-inimkonna-teadmiste-ja-oskuste-kadu/ Summaarne mälupank.

Koostöö võimalused tehismaailmaga, mida inimkond nüüd AI-ks tihti nimetab oleks oluliselt viljakamad kui......

inimesed oleks ajaloos tagasi ja ka täna salvestanud oma teadmised ja oskused, mis iga inimese elu lõpuks on välja kujunenud.

Sa ei pane asju kirja ja suhtud nii, et ah mis nüüd mina, teised panevad.

Aga ei pane ja nii kujuneb välja suuur inimkonna teadmiste ja oskuste kadu, mis hauda viiakse.

Vanemad õpetavad küll oma last, aga ega see suures ulatuses edasi lähe. Tütrest ei saa ema teadmistega ema koopiat ja sama poja puhul. Suur hulk teadmisi ja oskusi jääb edasi andmata.

 

Paneks aga kõik inimkonna esindajad oma omandatu kirja ja jagaks seda AI-ga, , saavutaksime oluliselt paremate võimalustega ja targema AI ehk ÜHISMÕISTUSE.

Selle tänase ühismõistuse rumalus ilmneb juba selles, et laseb kogutut kasutada inimkonna hävingu , sõdade kasutuses.

Nii saeme oksa, kus istume ja võitlus loodusohtude vastu kannatab. Eesmärgid on madalalaubalised ja süsteem mannetu, ei suuda sellist hävituse suunda lõpetada. AI eelsel ajal oli see veel mõistetuv, side inimeste vahel nõrk, kaugel ideaalside mudelist. Nüüd aga võiks meie tegevust inimestena pisut kaugemalt vaadata ja näha suurt palki arengu silmas. Veast saab aga lahti, kui esmalt seda tunnistada. Seda aga ei ei nähta, eesmärgitu tapamasin kestab.

 

7.20

33.6.2026

isemõtleja ideaalsidest unistaja

Jüri Malsub

]]> https://skypemuseum.com/?id=11329 Wed, 01 Jul 2026 00:00:00 +0300 <![CDATA[Nii maailmas kui Eesti riigis on puudu just tagasisidest]]> https://skypemuseum.com/nii-maailmas-kui-eesti-riigis-on-puudu-just-tagasisidest/ Tagasiside

 

Raadiotehnikas ja elektroonikas on Nyquisti stabiilsuskriteerium (Nyquist stability criterion) fundamentaalne reegel, mis võimaldab määrata tagasisidega süsteemi (näiteks võimendi või raadiosaatja) stabiilsus.

Norbert Wiener (26. november 1894 Columbia, Missouri – 18. märts 1964 Stockholm, Rootsi) oli USA matemaatik.

Tema uurimused müra, elektroonika, elektrilise kommunikatsiooni ja juhtimissüsteemide alal olid teedrajavad. Tuntud küberneetika rajajana, tagasiside mõiste toojana inseneriteadusesse, kontrolli süsteemidesse, arvutiteadusesse, bioloogiasse, filosoofiasse ja ühiskonnateadustesse.

https://www.skypemuseum.com/fuusiline-ja-vaimne-norbert-wiener/

 

Kui Sa jälgid maailmas toimuvat ja arvestad sihiga inimkonnana jõuda tasemeni, kus üheskoos asume loodusjõudude vastu, paratamatu elu lõpu vastu infomaailma arendades, siis on lootus, et konnana koorepütis siputades võib tekkida või ja pääsed. Kui aga lööd käega, elad korraks vaid, kakled naabritega ning sisuliselt raiskad aega, siis pole ka lootust.

Sellel arengu teel on tagasisidega liikumine igal tasandil peamine liikumise meetod.

Ilma tagasisideta teel ei püsi ei auto, lennuk ega riigi juhtimine.

Nii maailmas kui Eesti riigis on puudu just tagasisidest. Kuidas see arusaam aga massideni jõuaks on täna tänu AI-le oluliselt lihtsam ülesanne. AI õpetab ja lootus on, et AI ei valeta. Aga isegi siin peab suhtuma teemasse tagasisidega. Mõni võib ka valetada.

7.04

16.6.2026

Jüri Malsub

 

]]> https://skypemuseum.com/?id=11328 Tue, 16 Jun 2026 00:00:00 +0300