Insenerid ja hobusevargad
Üks Eesti poliitik pani väga kokkuvõtva nime inimestele, kes haridus ja unistuste lõksu langenuna õppisid hobusevargaks.
Inimühiskond areneb tänu teadlastele ja inseneridele. Ka nemad on inimesed ja vajavad igapäeva eluks tugiümbrust. Selle kindlustavad kõhutäitjad, liikumise võimaldajad, tervise toetajad, ohutuse tagajad ja veel.
Laps areneb ja kasvab vanemate toel ja paljus suunavad arengut vanemad. Sepp näeb, et pojast saaks ka hea sepp ja õmblejast ema näeb tütart ka õmblejana. Teadlasest isa aga annab pojale üle teema, millega ta ise on eluaeg tegelenud.
Nii on see ikka olnud.
Nüüd on aga ilmunud tark masin. Oskab kõike. Ei oska aga ennast targemaks teha, inimene peab VEEL aitama.
Haridussüsteem on tootnud tohutu hulga inimesi, kes oskavad teha midagi, mida masin teeb edukamalt. Hobusevargaks? Siin ongi vähid kivi all peidus. Tohutu kasutamata ajuvõime vedelemas.
Suunates noori nii, et oskaksid põhikooli lõpus meie Skype autorite 1986+ aasta tasemel targa masinaga suhelda, on hobusevargaks saada juba raske, sest see maailm on nii huvitav ja tohutult arengutuge vajav, et tegevust jätkub. Maailmaruum on vallutamata ja koduski veel arengurahu ohustatud nende poolt, kes hobusevarastena tahavad kõike lõhkuda ja purustada.
Jüri Malsub
22.12.2021