Inimeste võimalustest zombiarengute vastu

 

Tänane käimasolev 4. maailmasõda näitab, et mugav inimene on asja järjekordselt käest lasknud ja lahendus on verine.

Samas on teema inimese peakese sisus. Välist erinevust inimese ja zombistunud inimese vahel pole.
 

Olukord hetkel on sarnane juhusega, kus ahv sai selgeks automaadi kasutamise ja lasi maha oma liigikaaslased. Variandid on teistel ahvidel surmahirmus oodata, millal padrunid lõppevad või loota automaatiga ringivehkiva ahvi vanadussurma peale. Variant on ka ohtlik ahv tappa enne, kui tema seda jõuab ja selles suunas täna areng toimub.

 

Usk ilma tagasisideta viib kraavi. 

Anekdoot sellest, kuidas usumehed vee peal kõndides jõge ületasid lõppes seda jälginud usumehele, kes läks ka mööda vett kõndima, uppumisega.

Pärast teised usumehed ütlesid, et usk oli küll mehel tugev, aga pead teadma ka, kus vee all kivid paiknevad.

 

Täna oleks zombiinimestel hea teada, kuidas ja miks nende usk uppumiseni viib.

See teadmatuse arendamine algab juba lapsepõlvest, kus noorele zombihakatisele usu ainuõigust pähe tambitakse, välistades võimaluse mõtlemisvõime  tekkeks. Kahuriliha  mõelda ei tohi.

Mõtteid saab lisaks heli ja pildi abil edasi anda tänapäeval ka tehnika arengu tõttu  ühest ruumipunktist teise. Zombi puhul on seal vastuvõtuks sirm ees. 

Kogu teema taandub sirmi taha pääsemise teemaks ja Skype aitab siin tublisti kaasa. 

Olge järjekindlad ja visad.  Inimsugu peab kestma jääma.

 

Jüri Malsub

21.10.2023, kell 3:21

eestlane asukohaga Eestis