Skype'i juured

Tulevikuühiskonnale vajalike inimeste kujundamisest 



Kuidas ja kus kasvaksid inimesed, kes tahavad tipptehnoloogia ja tervisliku elukeskkonna (looduse) kooseksisteerimist, kes oleksid aktiivsed progressi eest võitlejad, mitte aga inimesed, kes ei märka end saagivat oksa, millel istuvad. 

Otsustavat osa selle saavutamiseks, nagu näitab kogu arenenud maailma kogemus, on hariduse komputeriseerimine. 



 Arvame, et viivitamatult oleks vaja teha järgmist: 

1. VARUSTADA KOOLID ARVUTITEGA  

Selleks on vaja koolidele anda teatud tüüpi arvutid, sellised, milledele loodav tarkvara on kasutatav  levinud lääne  arvutitel (momendil operatsioonisüsteemidele CP/M ja MSDOS orienteeritud). Preagu ostame oma vähese valuuta eest täiskomplekseid arvuteid. Tegelikult oleks vaja osta vaid  mõningaid nende komponente. Ülejäänu oleks valmistatav vabariigis. Kogemusi selleks on meil piisavalt (TA Küberneetika Instituut, TPI, TRÜ, Sideministeeriumi AK, Kooperatiiv VIKO, RET) 

Kaugema tuleviku vajadusi silmas pidades  tuleks kiiresti ümber profileerida mitmete ettevõtete toodang, luues sellega aluse oma elektroonikatööstusele, kaasates sellesse ka kooperatiivid.  


2. VIIVITAMATULT ASUDA ÕPPEVARA VÄLJATÖÖTAMISELE  

Selleks luua töögrupid (TRÜ TPedI, TA Küberneetika Instituudil juurde, kooperatiivid), kelle ülesandeks oleks koolidele arvutiõpetuse sisu väljatöötamine ning realiseerimine õpikute ning muude abimaterjalide näol, tarkvara väljatöötamine kooliarvutitele, juba loodud tarkvara kohandamine, arvuti kui õppevahendi kasutamise võimaluste väljaselgitamine teistes õppeainetes, pedagoogiliste eksperimentide läbiviimine, kooliõpetajate täiendkoolitusele kaasaaitamine jne.  Nendesse töögruppidesse kaasata silmapaistvat edu saavutanud tegevpedagooge, metoodikuid, psühholooge jne.  


3. LUUA VÕIMALUSED ARVUTUSTEHNIKA KASUTAMISE POPULARISEERIMISEKS RAHVA HULGAS  


Selleks: suurendada massikommunikatsiooni ja kirjastuste osa, materiaalselt toetada juba tegutsevaid rahvavalgustuslikke ettevõtmisi (näiteks raaliklubi „AHAA“, TRÜ, TPI ja TPedI juures ja mujal tegutsevad lasteringid jne.). Pidada vajalikuks suureformaadilise värvitrükis populaarteadusliku ajakirja asutamist ja õppetarbeliste  elektrooniliste mänguasjade tootmist.  

 

4. VIIVITAMATULT ALUSTADA ORGANISEERITUD TÖÖD HUVILISTEGA NOOREMAS KOOLIEAS.  

Leiame, et vähemalt 20 000 õpilase võimed jäävad koolis välja arendamata, mistõttu jääb välja arendamata ka vundament tehnika progressiks. Olemasolevates eksperimentaalgruppides (Tallinna 3. Keskkoolis, kooperatiiv VIKO jt.) on 9.–10. klassi noormehed saavutanud programmeerimise alal professionaalse taseme, sellise, mida on väga raske saavutada hiljem (näiteks kõrgkoolides) alustanutel. Muuhulgas on see meile ka kadunud valuuta, kuna just tarkvara osas on Lääne turgudel nõudmine suurem pakkumisest. Vaja oleks luua erikoole (alates 5. klassist), kuhu koondada noored hakkajad õpetajad ning vastavate võimetega õpilased.  



5. VÄÄRTUSTADA ÜHISKONNAS TEADMISED.  


Selleks taotleda kõrgkoolidest meesüliõpilaste  sõjaväkke kutsumise äramuutmine, luua eeldused koolides ja kõrgkoolides õpetajate ja õppejõudude kohtadele konkurentsi tekitamiseks (palkade, elu- ja töötingimuste otsustava parandamise teel).  

 

Jaak Loonde, 
Tallinna 3. Keskkooli õpetaja 

Jüri Malsub, 
Side AK büroo juhataja, 
arvuti ENTEL väljatöötluse juht 

Peeter Normak, 
TPedI matemaatika kateedri dots.k.t.  

22. aprillil 1988. a. 

Leht 1, 1988Leht 2, 1988