Kuidas  ja kus kasvaksid inimesed, kes tahavad tipptehnoloogia ja tervisliku  elukeskkonna (looduse) kooseksisteerimist, kes oleksid aktiivsed  progressi eest võitlejad, mitte aga inimesed, kes ei märka end saagivat  oksa, millel istuvad. 
Otsustavat osa selle saavutamiseks, nagu näitab kogu arenenud maailma kogemus, on hariduse komputeriseerimine. 
 Arvame, et viivitamatult oleks vaja teha järgmist: 
1. VARUSTADA KOOLID ARVUTITEGA  
Selleks  on vaja koolidele anda teatud tüüpi arvutid, sellised, milledele loodav  tarkvara on kasutatav  levinud lääne  arvutitel (momendil  operatsioonisüsteemidele CP/M ja MSDOS orienteeritud). Preagu ostame oma  vähese valuuta eest täiskomplekseid arvuteid. Tegelikult oleks vaja  osta vaid  mõningaid nende komponente. Ülejäänu oleks valmistatav  vabariigis. Kogemusi selleks on meil piisavalt (TA Küberneetika  Instituut, TPI, TRÜ, Sideministeeriumi AK, Kooperatiiv VIKO, RET) 
Kaugema  tuleviku vajadusi silmas pidades  tuleks kiiresti ümber profileerida  mitmete ettevõtete toodang, luues sellega aluse oma  elektroonikatööstusele, kaasates sellesse ka kooperatiivid.  
2. VIIVITAMATULT ASUDA ÕPPEVARA VÄLJATÖÖTAMISELE  
Selleks  luua töögrupid (TRÜ TPedI, TA Küberneetika Instituudil juurde,  kooperatiivid), kelle ülesandeks oleks koolidele arvutiõpetuse sisu  väljatöötamine ning realiseerimine õpikute ning muude abimaterjalide  näol, tarkvara väljatöötamine kooliarvutitele, juba loodud tarkvara  kohandamine, arvuti kui õppevahendi kasutamise võimaluste  väljaselgitamine teistes õppeainetes, pedagoogiliste eksperimentide  läbiviimine, kooliõpetajate täiendkoolitusele kaasaaitamine jne.   Nendesse töögruppidesse kaasata silmapaistvat edu saavutanud  tegevpedagooge, metoodikuid, psühholooge jne.  
3. LUUA VÕIMALUSED ARVUTUSTEHNIKA KASUTAMISE POPULARISEERIMISEKS RAHVA HULGAS  
Selleks:  suurendada massikommunikatsiooni ja kirjastuste osa, materiaalselt  toetada juba tegutsevaid rahvavalgustuslikke ettevõtmisi (näiteks  raaliklubi „AHAA“, TRÜ, TPI ja TPedI juures ja mujal tegutsevad  lasteringid jne.). Pidada vajalikuks suureformaadilise värvitrükis  populaarteadusliku ajakirja asutamist ja õppetarbeliste  elektrooniliste  mänguasjade tootmist.  
 
4. VIIVITAMATULT ALUSTADA ORGANISEERITUD TÖÖD HUVILISTEGA NOOREMAS KOOLIEAS.  
Leiame,  et vähemalt 20 000 õpilase võimed jäävad koolis välja arendamata,  mistõttu jääb välja arendamata ka vundament tehnika progressiks. Olemasolevates  eksperimentaalgruppides (Tallinna 3. Keskkoolis, kooperatiiv VIKO jt.)  on 9.–10. klassi noormehed saavutanud programmeerimise alal  professionaalse taseme, sellise, mida on väga raske saavutada hiljem  (näiteks kõrgkoolides) alustanutel. Muuhulgas on see meile ka  kadunud valuuta, kuna just tarkvara osas on Lääne turgudel nõudmine  suurem pakkumisest. Vaja oleks luua erikoole (alates 5. klassist), kuhu  koondada noored hakkajad õpetajad ning vastavate võimetega õpilased.  
5. VÄÄRTUSTADA ÜHISKONNAS TEADMISED.  
Selleks  taotleda kõrgkoolidest meesüliõpilaste  sõjaväkke kutsumise  äramuutmine, luua eeldused koolides ja kõrgkoolides õpetajate ja  õppejõudude kohtadele konkurentsi tekitamiseks (palkade, elu- ja  töötingimuste otsustava parandamise teel).  
 
Jaak Loonde, 
Tallinna 3. Keskkooli õpetaja 
Jüri Malsub, 
Side AK büroo juhataja, 
arvuti ENTEL väljatöötluse juht 
Peeter Normak, 
TPedI matemaatika kateedri dots.k.t.  
22. aprillil 1988. a. ![]()
![]()