Tehisintellekti paanika 2023

(AI paanika 2023)

AI pealetungi osas on kerge paanika ja  tuntud inimesed  tahavad kihutavat rongi peatada, hädapidurit tõmmata. 

Kas see oleks lahendus?

Pigem on vaja  kiirusega kaasa minna ning  on vaja parandada  tee kvaliteeti ning  suunata  kihutava  tehnikavidina liikumist ka suure ja kasvava kiiruse korral, püüda   olukord kontrolli all hoida.

Esmane on siin  teadmised ja oskused.

Neid saab  õppides ja harjutades.

Siin Skypemuuseumi lehel olen kirjeldanud, kuidas algharidusele  sobivas eas teadmisi ja oskuseid „hands on“  ajaliselt pidevas tegevuses lisades  arenesid noored  poisid  noormeesteks ja saavutasid  lõpuks sama tempo, milles arenes  arvutimaailm vaatamata sovjetivangla 10 aasta mahajäämusele  vaba maailma arengust IT vallas..  Lisaks lisasid sellesse arengusse olulise panuse, sest  seda võimaldas nende omandatud tase.

Tagasiside KaZaA ja Skype poolelt aga  annab mulle  teada, et  sisu tekke pool eriti kedagi ei huvita. Eesti näitel  kirjutasime  arenguvõimaluste osas  Jaak Loonde  entusiastlikul algatusel  koos Peeter Normakuga kirja juba 1988 aastal ja Norbert Wiener kirjutas  Küberneetika raamatu juba 1948 aastal. Vallandus küll tehnika IT areng, kuid pole vallandunud sinna  ajaliselt  juurde kuuluvate inimeste areng. Stalin keelas küberneetika sootuks ära.  Soov rong peatada täna  sobib sinna kanti.

Olen kirjutanud, et tänane haridussüsteem ei  ole IT arenguga samas tempos, on oluliselt maas. Põhjus pole niivõrd selles, et IT ei õpetata, vaid  õpetamise järjekorras.  Ülikooli asemel tuleb seda teha algkoolis ja  võimalusi on ka  eelkooli eas. Seda näitab Ahti ema (ja ühtlasi vanemate) kogemus 10-aastase pojaga, minu kogemus annab võimaluse ka põhikooli  lõpuks, 7 klass alustuseks (Jaan,Priit+Mikk) ja Mati, Ivo 4.kl.

Tingimata aga  edasiseks arenguks on vaja tekitada omavahel heas mõttes võistlev   väike meeskond.

JPA arenesid IT vallas kooliväliselt, mida Kaera22 olematutes tingimustes suutsin pakkuda.  Kooli siseselt oskuslikult noortele lähenes  peituvad  aga suured arenguvõimalused ja seda mitte ainult Eestis vaid  kogu maailmas. 

Targad noored leiavad selles arengus palju enamat kui tapjarobotite arendamine, noorte roheline maailmanägemus  võimaldaks aga inimkonnal  tegeleda  tõelise vaenlasega, LOLLUSEGA kahe kõrva vahel  ja seda  koos kihutava IT rongiga ning  koos AI arenguga.

Aeg paanikaks on natuke varajane,  kodutööd on veel tegemata.

Jüri Malsub

Anepalus

8.4.2023