24.04.2022
Siin muuseumi lehel saame teada, et maakera koos elavaga liigub paratamatu huku poole.
Inimene on teistest looduslikest olenditest kaugemale arenenud ja oskab kasutada mõistust ja mälu parandavaid-võimendavaid masinaid.
Tarkade masinate abiga ning inimkonna käes olevat eluressurssi oskuslikult kasutades on olemas teoreetiline võimalus areneda tasemele, kus inimene + elusloodus laiemalt muudab oma asukohta ja „digitaliseerib“ kogu eluslooduse olemuse. Tänaste arusaamade baasil saaks selliselt edasi kesta, sest info pole ajas häviv, kui on kandja.
Palju aga meil aega on, seda ei tea. Muutus päikesesüsteemis võib selle elukese iga hetk kustutada.
Teadlased, insenerid ja abijõud otsivad lahendusi.
Otsimine oleks tõhus, kui kogu inimkonna elus aeg (100a eluea korral korda inimeste arv maal) oleks selle lahenduste otsimisega täidetud.
Paraku enamus sellele ei mõtle ja vastupidi, tegeleb selle aja raiskamisega ja lisaks aja kandjate-inimeste hävitamisega.
Eile hukkus raketirünnakus Odessale 3 kuune laps.
2 kuud on zombisõda inimeste vastu kestnud.
Meil kõigil ja igaühel tuleb peeglisse vaadata ja mõelda-mida teha, et inimkonna käes olev elus aeg rakenduks meie ühise vaenlase – paratamatu loodusliku huku vastu.
Täna oleme seisus, kus zombistunud inimhulk oma juhiga ähvardab ja terroriseerib kogu inimkonda. Inimeste eneste loodud massihävitus relvadega.
Ei anna jumal inimestele mõistust.
Tudengipõlves ja töötades samal ajal telekommunikatsiooni valdkonnas püüdsin sõnastada side arengu lõppeesmärgi. Ajurünnaku meetodil, kus paned kirja ideaalmudeli, mis antud ajahetkel võimatu oma teostuse poolest.
Iga inimene saab iga hetk võtta kontakti suvalise teise inimesega maal või ilmaruumis.
Aeg oli NL-s selline, kus polnud piisavalt traaditelefone ning kaugside toimis telefonineidude-operaatorite abiga KGB kontrolli all.
Tänaseks ja Skype esirinnas oleme sellele ideaalile üpris lähedal.
Puudub aga võti zombistunud inimeste ajusisu muutmiseks. See tuleb meil ja igaühel ühiselt leida.
Jüri Malsub