Ahti Viiding

 19.08.1960 - 1.02.1994
 

Ahti saab 16.a. vanaks ning nõukogude passi. Läheb esmakordselt "valima", täpsemalt hääletama, kuna valida polnud kedagi, juba hommikul vara. Värskele Nõukogude kodanikule antakse lilled ja õnnitlused, nagu ette nähtud. Siis küsib aga Ahti pliiatsit ja joonlauda.
 

Milleks, küsivad "valimisjaoskonna" võimuesindajad?

Ahti: Siis kui joonlauaga nimi on maha tõmmatud pidi ikka arvesse minema ja tõmbaski nime avalikult maha.

TPI koolivend ja grupivend Guido Leibur, teades pisut meie isepäistest tegemistest Kaera 22 astus korra läbi ja rääkis murega noorest mehest, kellega ta kui TPI-s vastava LR rühma juhendaja hädas on. Poiss on andekas, aga ei käitu nii, nagu „nõukogude üliõpilasele“ ette nähtud. Kokkuvõttes kustutatakse üliõpilane nimekirjast „ebaväärika käitumise“ põhjusel.

 

Kas mul pole talle mingit tööd pakkuda?

 

Ebaväärikas käitumine oli aga sellel karmil sovjetokupatsiooni aegsel venestamise ajal järgmine:

Meesüliõpilased pidid sundkorras saama ka nõukogude ohvitserideks ja see õpetus toimus nn. sõjalise kateedris. See oli väga kohustuslik ja oluline, TPI-s nagu riik riigis kateeder.

Loengul läks venelasest õppejõuga (õpetus toimus loomulikult vene keeles) vaidluseks - milleks seda sõjalist vaja on? Õppejõud: selleks, et vaenlaste eest kaitsta.
Ahti: eestlastel pole ennast vaja kellegi eest peale venelaste kaitsta.

Veel mõned sõnavahetused ja sellest piisas, et Ahti TPI-st vastava ettekande põhjal välja visati. Eelnevalt visati ta välja ka komsomolist, kus ta jäi oma seisukoha juurde.

 

Meil oli parasjagu käsil just mikroprotsessoriga Intel 8080 toimetamised, Ahti tuli ülimalt õigel ajal 1981.a. ja temale langes kõige sisukam tegevus: rauda toetava softi tegemine. Mina muretsesin sõprade abiga vajalikku tehnilist informatsiooni. Ülo ja Rain projekteerisid raua poolt ja Rein oli ka selle teemaga hõivatud. Reet tõlkis vajalikku infot.

 

Ahti oli väga põhjalik ja täpne ning tema tehtu toimis vigadeta. Ahtil oli Enteli tegemise juures kandev roll.

 

Oluline töövahend oli Ahtil juba varem Nairi 3-e jaoks tehtud displei, nn.Rauddisplei Lauri. Selle tegi põhiliselt Rain ja mina korraldasin tootmist. Mehaanik Jaanus Meikas tegi põlve otsas võimaluste baasil korpuse, kuhu trükiplaadid sisse mahtusid. Oligi selline lainult laua alla sobiva väljanägemisega kast. Ungarlaste Videoton 340 analoog sovjetipulkadel, aga siiski toimiv. Monitoriks mustvalge televiisor See oli Ahtile väga oluline töövahend. Ahti ütles: ilma selleta ei saaks midagi teha.. Sellelt tasemelt edasi Ülo ja Ahti käsikäes ning Rain sisend/väljundi ning toite poole pealt panid kokku lahenduse, mida saab nimetada arvutiks Entel.

 

Mäletan, et kord tahtis Ülo protsessori taktsagedust pisut vähendada, at asi stabiilsem oleks. Ahti aga ütles, et seda ei saa mingil juhul teha, kuna muidu tal programm ei jõua vajalikke asju ära teha, niigi ressurssi napilt käes. Selle napi ressursiga olid hiljem hädas ka Priit, Jaan, Ahti H. Tegijatel on alati prose kiirust ja mälu mahtu vähe! Flopiketaste juurde liitmine oli aga võtme koht CP/M-80 tarkvara kasutamiseks. Konkurentidel Juku tegijatel Küberis oli selleks tarve suur plaat peenemat sorti kivikestega. Meil aga aega polnud ja hädast aitas Kaljo Härm EPT Arvutuskeskusest, kus Tõnu Lume oli direktori asetäitjaks.
Nendel olid sidemed ungarlastega ja kasutusel TAP34 seadmed, kus sees oli kivi Intel 8271 flopi kontroller, mida sovjetkopeerijad polnud jõudnud ära kopeerida. Kaljo korraldas meile siis ungarlaste käest mõned kivid ning Enteli tarkvara CP/M-80 baasil sai päris hea. Ungarlased aga imestasid, miks Kaljol need kivid läbi põlevad? CP/M-80 Seda tänu Kaarel Märtinile Küberis. Tal oli küll keeld „mitte anda“ ja levitada, aga meie suhtes ta tegi erandi ja eks nii see okastraataia sisene elu oli. (c) vanglas ei kehti. 8 tollised flopidraivid ja ümbrikkettad oli muidugi ka raske teema, aga need saime mingi Ida Saksa andmeettevalmistusseadmega DARO ka EPT arvutuskeskusest ehk Kaljo vahendusel. Sellel oli veel imeline mikroprotsessor Intel 8008 originaal – kahjuks sai maal tulekahjus otsa. Ajalooline ime.

Rainiga õnnestus meil 1984. aastal tänu meie Popovi TTÜ (teaduslik-tehniline ühing) vabariikliku kontori esinaisele Žanna Jaguarale külastada Tšehhoslovakkiat ja Saksa DV-d, kus Rainiga omal algatusel turisti vaba aja sees külastasime leipzigi? Dresdeni Tehnikaülikooli ning meil olid kaasas sovjeti tooted -Inteli piraadid. Saime sealses mikroarvutite kateedris jutule ja vahetasime need kivid idasakslaste poolt piraatkopeeritud U808 ehk Zilog80 kivi vastu. Viimane oli võimekam kui Intel 8080, rohkem käske. Ahti konstrueeris Enteli põhjale uue protsessori plaadi, muutes muidugi ka vastavat rauapoolset tarkvara. Kahjuks ka see ajalooline seade hävis tulekahjus minu vanaisa talus koos suure osa tänaseks ajaloolise varaga Enteli aegadest.

 

TELETEKST ja ENTEL arvuti on Ahti softipoolne kätetöö. Entel oligi Teletekst standardile vastav arvuti. Vastav saatja lahendus sai tehtud Kiievi televisioonile ja Eestis ALO TV jaoks, mis oli ühtlasi esimene PAL süsteemi saatjaga televisioon Eestis. Tallinnas ei antud meile sagedusluba – kommarid olid edasi võimu juures, kuigi oli nime järgi EV. Teletekst ning Soome TV ja Sat TV koos, selle ideoloogiline tulemus kommarivõimu lammutamisel on parem kui kogu EKP oma 100000 kommariga suutis arendada ajupesu rindel.

 

Info olemust ei mõistetud siis ega ka nüüd. Shannoni valem on ju keeruline?

 

Kooliarvuti konkursi aegne aastal 1986 elevus Eestis aga pani Ahti tegutsema ja ta tegi väga lihtsa 1 plaadi arvuti lahenduse raua poole, mis aga jäi üksikeksemplariks. Ilmselt oli tal idee ka softi poolega, aga mina olin see, kes sellele ideele rohelist tuld ei näidanud, sest niigi olid asjad ja tegemata tööd kukil. Aga lihtne see lahendus oli. Selle oleks pidanud raadioamatööride jaoks välja pakkuma, aga takkajärge tarkus. Mäletan, et seal oli 8080 ja veel 26 lihtsamat kivi. Kahjuks säilinud sellest midagi pole ka paberil mitte.

 

Viimane, mida Ahtiga arendama hakkasime, oli 16 bitise Intel8086-ga seonduv. Kahjuks siin plaanidest palju kaugemale ei saanud, sest kivide puudus oli arengul ees. Meil oli koostöö üle Leningradi meeskonnaga. Õnneks aga lagunes sovjetikord ning pääsesime juba originaal PC-dele ligi.

 

Jaan-Priit-Ahti H asusid Entelil toimetama aga juba siis, kui Entel oli kasutajasõbralik arvuti – 1986.aastal.

 

Ahti töötas peamiselt kodus ja ka Kaera22 majas aegadel, kui oli rahu ja vaikus-sageli öösel.

 

Ahtis oli INSENERI kindlasti rohkem kui mõnes teises diplomeeritud inseneris. Ta oli loominguline, töökas ja täpne.

 

Ahti lahkumine oli korvamatu löök Kaera22 meeskonnale. Haigus, mis ta viis aga on tänaseni suuresti ravimatu ja selle käes vaevlevad paljud võimekad noored parimas eas. Kahtlemata aga saaks selle haiguse kandjaid palju paremini rakendada ja vältida nende enneaegset lahkumist. Ühiskond on siin liiga bürokraatlikes dogmades kinni. SELLE HAIGUSE KANDJAD EI PEAKS OLEMA salajases registris, vaid ühiskond peaks olema informeeritud nii, nagu näiteks gripist. Siis oleks bipolaarse häire käes kannatajad paremini kaitstud ning nad poleks ohtlikud ei ühiskonnale ega iseendale. Verejooksu korral on ikka kõige õigem käitumine verejooksu sulgemine, mitte seal juures targutamine. Ahti juhtumi korral ei teadnud ma sellest midagi, aga hilisemas elus tabas see haigus lähisugulast. Seetõttu on mul ka kindel arvamus tänase arstiabi ning raviskeemi võimekuse kohta ja see arvamus on väga kriitiline. Kaotame aga andekaid inimesi ja ei oska neid vajalikul viisil rakendada. Oluline teema riigi tasemel lahendamiseks.

 

Ahti isa oli kirjanik Bernhard Viiding ning ema luuletaja Ine Viiding. Isa oli eesti publitsist, prosaist ja luuletaja Bernhard Viiding (geni link). Õde on kirjandusteadlane. Ahti emapoolne vanaisa Arnold Paul Süvalep.

Ahti on väga suur kivi Skype poiste sünnikodu vundamendis.

 

Jüri Malsub