Laidoner Armeenia Abovjan Tartu Ülikool 

Laidoneri raporti mõju 

Detsembris 1925 esitas Laidoner Rahvasteliidule ametliku aruande (tuntud kui Laidoneri raport), millel olid kaalukad poliitilised ja humanitaarsed tagajärjed: 

1. Mosuli määramine Iraagile: Raport diskrediteeris Türgit rahvusvahelise üldsuse silmis täielikult. Selle tulemusel otsustas Rahvasteliit määrata Mosuli piirkonna Iraagile (Suurbritannia mandaadi alla), mis tagas sealsele kristlikule elanikkonnale (sh armeenlastele) kaitse Türgi uute repressioonide eest. 

2. Türgi nördimus: Türgi võimud eitasid kõiki süüdistusi ning kuulutasid Laidoneri pikaks ajaks persona non grata'ks (soovimatuks isikuks), süüdistades teda kallutatuses ja Briti huvide teenimises. 

3. Rahvusvaheline maine: Laidoner teenis oma objektiivse ja julge raportiga Lääne-Euroopas tohutu tunnustuse, tõstes oluliselt ka Eesti Vabariigi mainet Rahvasteliidus.
   

4. Mosuli piirkonna püsielanikkond: Suuremas plaanis puudutas otsus sadat tuhandet kuni mitmesadat tuhandet piirkonna elanikku. Kui Rahvasteliit oleks Mosuli Türgile andnud, oleks sealset kristlikku vähemust (armeenlasi, assüürlasi) ja ka Türgi-vastaseid kurde oodanud samasugune etniline puhastus ja küüditamine, mida Laidoner piiri ääres nägi ja raportis kirjeldas. 
   
   

Abovjani jõudmine Eestisse on seotud erakordse sündmusega. 1829. aastal saabus Armeeniasse Etšmiadzini kloostrisse teadusekspeditsiooniga Friedrich Parrot (Tartu Ülikooli füüsikaprofessor, hilisem rektor ja ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti poeg). Tema eesmärk oli tõusta püha Ararati mäe tippu 

Kloostri noor diakon Abovjan määrati Parrotile teejuhiks ja tõlgiks. 9. oktoobril 1829 said Parrotist ja Abovjanist esimesed inimesed ajaloos, kes tõusid Ararati tipu vallutamiseni. Meeste vahel tekkis sügav sõprus ning nähes noore armeenlase erakordset andekust, kutsus Parrot teda õppima Tartusse, aidates talle välja võidelda ka riikliku stipendiumi. 

Abovjan elas ja õppis Tartus aastatel 1830–1836. Ta õppis Tartu õpetajate seminaris ning kuulas vabakuulajana loenguid Tartu Ülikoolis. 

Maailmavaate kujunemine: Tartus veedetud aastad modernses Euroopa ülikoolikeskkonnas muutsid täielikult Abovjani maailmapilti. Ta omandas seal saksa, vene ja prantsuse keele ning tutvus Euroopa valgustusideedega. 

Sõpruseestlased: Abovjan lõi Tartus tihedad sidemed kohalike haritlastega, sealhulgas kuulsa keeleteadlase F. J. Wiedemanni ning ülikooli raamatukogu direktori Karl Morgensterniga. 

Naastes 1836. aastal kodumaale, pühendus Abovjan sealse hariduselu uuendamisele. Ta loobus vanast ja rahvale arusaamatust kirikuarmeenia keelest (grabar) ning hakkas kirjutama kaasaegses armeenia rahvakeeles (ashkharhabar), pannes sellega aluse uuele armeenia kirjakeelele. Tema kuulsaim romaan "Armeenia haavad" sündis just nendest samadest Tartust kaasa saadud valgustuslikest ideedest. 

Aram Geoletsjan (vene keeles Арам Григорьевич Геолецян) oli Armeenia arvutiinsener, teadlane ja küberneetik, kellel on seos Eesti arvutiarengu ajalooga.
1970. aastatel oli ta Jerevani Matemaatiliste Masinate Teadusliku Uurimise Instituudis (ERNIIMM) üks peakonstruktoritest ning juhtis seeria Nairi arvutite (sh Nairi-3 ja Nairi-4(osales)) arendamist. 

Just see koostöö Jerevani instituudi Aram Geoletsjani ja instituudi katsetehase peainsener Armand Uutmaa (kes oli eestlane) ja Eesti vahel andis Eestis Kaera 22 meeskonnale  vajalikke lisateadmisi, millest oli tugi Eesti esimene (CP/M tarkvaravõimalustega) mikroarvuti ENTEL (1979) tekkele. Selles kooliõpilaste ja spetsialistide meeskonnas, kes Jerevani koolkonnast saadud kogemuste baasil mikroprogramme ja koodi kirjutas, alustasid oma programmeerijateed hilisemad Skype'i programmi kirjutajad ja Skype ettevõtmise  telcomaailma viijad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla.