Hendrik Arro

Wikipedia: Link

 

Hendrik Arroga esmakohtumine ulatub aega 1974-75, kui häälestasime TPI Soojustehnika kateedris Koplis auto ja soojuse meeste majas arvutit Nairi 3.2, Jerevani „MERGELJANI INSTITUUDI“, ametlikult JEREVANI MATEMAATILISTE MASINATE teadusliku uurimise instituudi katsetehase toodet. Seal oli peainseneriks meie Virumaa mees Armand Uutmaa.

 

Vello Selg oli see mees, kes asja korraldas, aga Hendrik Arro (Heins) oli  tugev taustajõud. Siis Vello, entusiast mitmel alal läbi elu, Hanno Selja, olümpiahõbeda vend, tutvustas ka ülakorrusel toimuvat. Seal toimus lennuki ehitamine.  Minul oli lennuhuvi väga suur ja polnud seda kunagi realiseerida õnnestunud. Siis rääkis Vello (Velts) ka taustalugu. Heins oli vana lennuveteran ja sovjettide jaoks Saksa aumärkidega märgitud mees. Igal eesti mehel polnud ajaloost võtta lahingautasu,  lennutunde ja lõpuks erilist „autasu“ 25+5 Siberit, lisaks aga  teadustöid, kõrgharidust ja õppejõu ning purilennu ning lisaks orienteerumisspordi organiseerimise tausta.


Heins tekitas ka progemise alal elevust. Alustas Fortranis esimeste programmidega erialaste arvutuste juures ja kuulis, et käiakse programme silumas.  Uuris siis, et mis asi see silumine on? 

 

Tema ei silunud  midagi, programmid hakkasid kohe tööle. Siis sai teada, et parandavad vigu ja nimetavad seda siis silumiseks.

Olin siiski  Heinsiga ka varem tuttav ja seda raamatu „Purilend“ kaudu, mille olin juba 8-ndas klassis läbi lugenud ning sealt põhilise lennukoolituse saanud. Heins oli toimetaja ja Ülo Keedus autor. Heins teatud  „saksa" põhjustel autor olla ei saanud.

Heinsi teadis ka minu onu, kes oli ka 25+5 mees ja nad olid koos mingil ajal. Onu oli see mees, kes  õigel ajal laevas hüüdis: Mehed, anname vastu! Siis, kui platnoid ründama asusid ja  nii pekstigi „“fašistide“ poolt pätikamp nii läbi, et rahu oli tükk aega majas.

Heins oli ka  tubli sportlane, Eesti meister vehklemises.

Minu hea tuttav, erialakolleeg TPI LR meeste seltsist Kalju Albert oli  „Pakker Avio“ tegevuse juht ja  EV alles värske nähtus.


 

  Helistasin Tartusse sõbra ja töökaaslase vennale,  TA SKB Tartu filiaali endisele direktorile peenmehaanikainsenerile Teet Rätseppale (link: Füüsika Instituudi Kroonika), kes oli ka lennuhuvidega, et läheme Pakker Avio lennundusega tutvuma.  Andsin sellest  sõidust teada ka Heinsile ning võtsin ta kaasreisijaks ja nii siis  Tartus lennukite juures kohtusimegi  Rein Porroga, kes  oli  seal lennuõpetaja ja Heinsi vana tuttav,  Tema isaga oli Heins samas lennuüksuses. Rein aga  oli veel hiljuti sovjeti ajal reisilennuki TU134 komandör. Sellest Tartu reisist on ka video, mille  link..... varsti toimima hakkab. Sõber Teet aga oli tegude mees ja sellest tutvusest sai alguse Teedu poja Andres Rätseppa lennukoolitus Rein Porro käe all, mis  lõppes vigurlennus  meistriks tulemisega. Andrese  vigurlennust Polli kohal  video on siin:...........

 

Lennundusest oli Einsiga palju juttu ja tema soovitus oli lennukoolituse puhul alustada purilennuga ja vintsiga-trossiga stardiga. See teeks koolituse baasosa oluliselt odavamaks ja annaks ka ühtlasi vajaliku aluse tulevikuks. Purilendur saab ka ilma mootorita hakkama.


 

 Kasutasin oma võimalusi, mis tekkisid tänu  Rein Luigele (link: Rein Luik, Skype Museum) ja muretsesin tulevikku silmas pidades lennumasinad USAst.

 

 

Heins oli üks soovitaja, kes õigeid otsuseid aitas teha.

Tema moraalne tugi oli ka  Kaido Loiki ja Ingmar Näksiga ning Ülo Rätsepaga koos esimese maailmas Subaru Boxer Diiselmootoriga lennuki ehitamisel. Kahjuks ta ise lendama ei jõudnud, aga valgustasin teda  asjade arengust ning  tema tugi oli oluline.

Esmalennud:

 

 

Kohtusime igal aastal Sinimägedes juuli viimasel laupäeval.  Mälestuspäeval.

Onu Ruudi, kelle juures 2 aastat TPI-s õppimise ajal elasin, oli selle möllu seal kõik läbi teinud ning  teadsin  sündmuseid tema silmade läbi. Ta oli miinipildur ja kirjeldas ühte päeva järgmiselt:

Hommikul kell 6 algas suurtükituli, mis kestis 2 tundi. Nemad magasid pukrites-5 kihti palke laes. Kui ka mürsk tabas, siis lõi lihtsalt pealmised palgid lahti. Mingil ajal peale seda tulid lennukid. Neile tõmmati flaki tuli peale ja targenad viskasid pommid Soome lahte, kahju neist nende üksusele suurt polnud. Siis tulid tankid ja jalavägi. Tema oli miinipildur ja  tuli oli täpne. Tankid  mäkke lasta ei saanud, torud vaatasid üles.  Tihe  kuulipildujatuli niitis ahelikud maha. Nii kordus see õhtuni ja järgmine päev algas uuesti. Enam vähem nii, nagu näitab film

 

https://www.youtube.com/watch?v=mMVa2CLxt7I&list=PLMW9UqA-tP6AuNrtrEijzNWME0oRLebRm

 

Tankid hävitati  „ahjutorude“ ja tankirusikatega.

https://www.youtube.com/watch?v=CGeDJSIuTWs

Neid oli kohati 25m peale 1 mees. Ründajad said ühel päeval otsa ja tuli käsk rongile ja Tallinna laevadele. Rong jäi  lennukite pommitamise alla ja paljud nende mehed, kes kogu möllu olid läbi teinud said  pihta ja hukka. Tema  ei jõudnud vagunist  teetammi alla joosta ja heitis rööbaste vahele. Mehed , kes alla jooksid, said lennukipommide kildudest pihta. Onu ütles, et seal sai nende mehi rohkem  hukka ja pihta, kui kogu selle  lahingumöllu ajal.

Onu jaoks sai sõda läbi, sest nagu paljud, sakslaste eest ta sõdima ei läinud. Ees oli metsavenna elu ja lõpuks Siber 25+5. 1956 sai onu tagasi ja oli elu lõpuni ehitaja.

http://kultuur.elu.ee/ke494_sarv.htm

 

2017 juuli viimasel laupäeval enam Hendrikuga Sinimägedes ei kohanud, aga kohtusime  President Pätsi mälestusüritusel Metsakalmistul. Tutvustasin teda  vanatädi tütretütre Liivi Kivistikuga, vanatädi perenimi oli Päts ja tema mees Adolf Päts Presidendi kauge sugulane. Rein Porro lükkas ratastooli ja leppisime Hendrikuga, et külastan teda sügise poole tema kodus. Kahjuks jäi see ära, Hendrik jõudis enne lahkuda.

 

https://et.wikipedia.org/wiki/Sinim%C3%A4gede_lahing

 

Igal aastal olen võimalust mööda käinud  mehi austamas ja siin on minu poolt tehtud kokkutulekute videod.

Boris Takk ja  Untsakad on korraldanud ürituse muusikalist poolt.

 

Heins on  kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid, mida noorel lugejal tasub uurida..

 

Hendriku sõnum oli selge:
Tuleb ajada oma asja vaatamata olukorra keerukusele ning õppida vanematelt.

 

Kaasvõitleja Jüri Malsub