Roheline infomaailm
Teatud saavutus, mida hetkel infomaailmas ja zombisõjas aktiivselt kasutatakse, annab mulle õiguse siin targutamiseks. Sisemiselt aga ajab mind targutama hoopis võime kaugemale kui nina alla vaadata.
Oleme oma ühiskondlikus arengus maailmas jõudnud positsiooni, kus tagasiside puudulikkuse tõttu on maailma häving reaalne nupuvajutuste kaugusel. Kaugemalt seda imelist eluga kera vaadates võiks öelda: loll inimsugu on selle ilusa kera jaoks tõelise käki kokku keeranud.
Inimestena me kõik tuleme lapsepõlvest ja keskkond ning vanemad määravad arengus palju.
Olles kasvanud nooruses tõelises ilu ja inimsuhete oaasis Polli mõisapargis ning õitsvate aedade keskel, kus teadlastest ümbruskond moodustas omakorda inimsuhete terve õhustiku, on hilisemas elus nooruses saadud mõõdupuu alusel võimaluus olnud näha palju katkist.
Rohelises maailmas on inimeste vahelised suhted ka osa tervikust ja kui need suhted pole terved, on see maailm katki. Katkised suhted taanduvad summeeritult katkisteks riikideks ja sõdadeks.
Paljud suuremad ja väiksemad mõtlejad on püüdnud ideaalmudeleid luua ja tänane päev näitab kokkuvõtvalt tammumist ikka selles rägastikus. Hea ja paha võitlus, kus zombid leiavad, et nemad ongi see õige pool.
Aegu tagasi sai vale abil lihtsalt ajusid pesta. Tänases infomaailmas mõtlev inimene , kes oskab netti kasutada, mingil info ja valede monopolil aju pesta ei lase. Inimene on tagasiside korral toimuvast järeldusi tehes võimeline ISE otsustama musta ja valge vahel.
Tekib küsimus - miks ta seda ei tee?
Teda pole õpetatud mõtlema, tast on vormitud keskkonna poolt mõtlemisvõimetu käsutäitja.
Üks ilusamaid riikide ja inimeste vahelisi suhteid reguleeriv dokument on Stalinlik konstitutsioon. Selle eripära on aga selles, et eelnevalt oli vaja vastaspool-klassid hävitada ja mittekuuletujad vaimuvanglasse raamreeglitega paigutada, isegi ajupestud puuri panna ning puuri uks kõvasti kinni.
Ega asjata ei näinud Stalin küberneetikas ehk infovabaduses ohtu oma ideaalmaailmale, kus isegi sõprade-kaasvõitlejate naised olid vangilaagris.
Rahvusküsimuse autor oli Leninil Stalin ja paberil oli see ilus. Meile ülikoolis TPI esimesel kursusel oli selle õpetuse jagamine punaprofessori Ülo Taigro poolt väga põhjalik ja seetõttu saime ka kindla aluse NL-s oma rahvuslike õiguste kaitsel Leninile toetudes. NL-s Lenini vastu partei ja valitsus eriti avalikult astuda ei julgenud. Karl Vaino ENSV lõpuaegadel otsiti natsionalismi pisikollektiivides ja nii oli see natsionalism ka pugenud Kaera22 pisikollektiivi, kus polnud suure kodumaa esindajaid ja seetõttu sündis ka Skype seemne idanemine. Oskasin Leninit arenguvankri ees pidada. Autasud üleliiduline AÜ aukiri ja 2 VDNH hõbemedalit on selle küberneetilise kommunismiehitamise avalik tunnustus.
Kui aga Sul on olnud katkine kasvukeskkond, kolhoosiajudega ahned inimesed ja KP ajupesu ning internatsid, nõukogude pedagoogid, kes tõsimeeli kommuusklikud, siis ei sünni ei Skype ega rohelist inimsuhet. Minul oli õnn õppida Tallinna Polütehnikumis veel EW vaimsuse all, mida kandsid Arnold Isotamm ja teised „Eesti natsionalistid“ ehk rahvuslikult mõtlevad õpetajad.
Rohelises maailmas on rahvusel ja rahvuskillul kindel koht inimsoo arengus ja vaesus siin on nagu rändrohutirtsuse poolt lagastatud maa, tänases siis purukspommitatud Ukraina linnad.
Hirmu abil saab valitseda argade üle.
Pea seda meeles ja saa oma argusest võitu, aja Eesti asja ka näiliselt võimatus keskkonnas, uuskommarite liitriik EL-is.
Jüri Malsub
4.05.2022 Eestis