Tiit Eomois
08.08.1953 - 11.09.2013
Jutt on pühendatud Küllile ja tütardele Ele-Maritile ja Piia-Piretile.
Inimesed on oma loovusega ajateljel nagu inimkonna ühine mägi, mis liivateradest ja suurematest kividest pidevalt moodustub. Kes annab suurema, kes väiksema panuse ja kes sootuks seda ehitist lammutab. Tihti on nii, et kellegi tegelik suurus selgub alles inimese lahkumise järel igavikku. Insenerieriala inimese tegemised on progemise alal nagu mererannale kirjutamine, kus järgnevad lained kirjutatu pühivad. Uue riistvara tulek sunnib vanu asju pidevalt üle vaatama. Samas aga areng ise baseerub ühiselt rajatul, loov meeskond on võtmesõna. Üksi väga kaugele jõuda on raske, aga üksik meeskonna liige on tihti asendamatu. Palju sõltub siin elus lisaks tublile tööle ka samas suunas tegutsevatest kaasvõitlejatest.
Hea mõttekaaslane ja tippinsener Tiit Eomois läks äsja ja liiga vara (11.09.2013) igaviku radadele. See sündmus toob silme ette ühiselt esimese mikroprotsessori rakendamise teel tehtu. Tänase Skype vundament sisaldab olulisi Tiidu poolt laotud kive. Kive veel otseses tähenduses, sest omavahelises keelepruugis neid pisikesi arvutikomponente just kivideks kutsusime. Oli aasta 1978, kui Tiit teada andis, et NL-s kopeeritakse Intel 8080 mikroprotsessorit Tiit oli tubli raadioamatöör lisaks TPI LR raadioinseneri cum laude diplomile. Olime Kaera 22 Side Arvutuskeskuse ja ühtlasi kooperatiiv VIKO(alates 1987) meeskonnaga, Tiit Kirsiga( Skype poiste Jaani ja Priidu põhiline abimees programmeerimise õppimisell) just rakendust otsimas esimesele mikroprotsessorile K584ik1(Minsk, TK avaliku nimega Integraal, NL piraatkoopia SBP0400-st. Aasta oli 1977) Selleks , et üldse midagi selle kiviitükiga teha, ehitasime lisaplaadi arvutile Nairi 3. Nairi 3(N-3-1,N 3-2; N 3-3) oli miroprogrammjuhtimisega arvuti, kuhu sai igasugu huvitavaid ettevõtmisi miroprogrammide tasemel juurde lisada.Selleks , et mikroprogramme juba muutmälus (operatiivmälus) siluda saaks, proges Tiit Kirss abivahendi Mikrolan. Püsimällu „kirjutamine” toimus traadiga vastavalt „1” korral traat feriidipilust läbi ja „0” korral mööda „õmmeldes”. Selles mõttes oli ainulaadne NL-s. See K584ik1 ettevõtmine jäigi uurimise tasemele, sest Tiit Eomoisi info 8080 võimaliku tekkinise kohta NL okastraataia sees oli põhjus, miks alustasime aktiivseid otsinguid, kuidas ikkagi 8080 hankida. Raudse eesriide taha neid lihtsalt ei lastud, oli kõrgtehnoloogia embargo Lääneriikide poolt USA juhtimisel. Õigesti tegid, sest tiibrakett ilma ajuta ei lenda.
Meie aga olime NL-s arengupeetuse ohvrid. Ühelt poolt nägime, kuidas vabas maailmas areng eest ära läheb(8080 – 1974/NL-s 1979, 8086-1978/NL-s 1987) ja teiselt poolt olime ise sunnitud kiviaja riistvaraga tegelema. Insener aga püüab parima lahenduse suunas sõltumata keskkonnast, kuhu ta olude sunnil sattunud on. Paljud loobusid ja nägid erialaga tegelemise asemel äraelamise võimalust karjääriredelil ennast mingi süsteemi kruvina positsioneerides.. Tänagi leidub insenere, kes arvavad, et suud liigutades areneb ka tipptehnika ja tehnoloogia. Päris insenerid aga jäid inseneriks olude kiuste. Just sellised insenerid olid ENTEL arvuti loomise meeskonnas Tiit Eomois ja varem lahkunud Tiit Kirss TPI LI (...................)ja Ahti Viiding TPI LR(................) . Tiidult saime info, et 8080 nn.”Väljatöötlus” ehk täpsemalt piraatkopeerimine toimub Kiievis ja saime ka teada vastava postkast tehase nr.A-3790 Kiiev „TK Kristall” Järgmine operatsioon oli hankimine. Kuidas sõjatehasest saada vajalik tükk ja veel plaanimajanduse tingimustes?
Konkreetne ajalugu oli järgmine.
Minu TPI LR grupivend raadioinsener Terepi Sass(Aleksander) töötas Eesti ainukese MEP süsteemi kinnises tehases Pöögelmann(ministerstvo elekronnoi promõslennosti). Sassiga juttu tehes selgus, et üks nende tehase mees läks Kiievisse tootmisosakonna juhatajaks. Palusin Sassil mehele helistada, et Tallinnast tuleb meie mees abipalve kirjaga ja järsku saab mõned kivid?
See mees oli Ülo Rätsep, meie Side AK Nairi/Entel/Viko meeskonna kandev jõud, TPI haridusega LI eriala arvutiinsener , TPI väljalaskeaasta 1972. Abipalvele kirjutas nagu alati alla Side AK direktor Enn Tajur, TPI haridusega LA automaatikainsener aastast............. . Enn Tajur oli alati toeks sellistes poolutoopilistes ettevõtmistes. Läksime lootuses, et ega küsija suu peale ei lööda ja järsku saab. Ülol ja Tiit Kirsil olid meil ainukestena nn.dopuskid(IIIkõige lahjem saladustega tööd võimaldav dokument, mida väljastas I osakond ENSV Sideministeeriumis.) Kas nn.dopusk anti või mitte, sõltus suguvõsast, kas oli NL vastast tegevust või mitte, selle nuhkimise ja inimeste lahterdamisega tegeles KGB. Mina näiteks võisin dopuskist ainult unistada, esivanemad olid nii tublid olnud. See tähendas, et ilma nn.dopuskita võisid postkast tehases liikuda ainult koos tehase poolt antud saatjaga kuni ülema kabinetini ja tagasi. Sellised olid siis erialase töö võimalused sõltuvalt päritolust..töörahva „proletaarlaste” riigis NL-s.
Antud ettevõtmine oleks peaaegu ebaõnnestunud ühe pisikese seiga tõttu. Tehase väravas olid mõned sisetelefoni kabiinid, kust sai tehase juhtkonnale helistada. Ülo helistab ja vaikus, nii mitu korda. Mingi jama? Teised helistavad. Lennuki tagasisõidu aeg tiksub.Siis aga sai aru, et kabiini uks, mis kehvalt sulgus, tuleb kõvasti kinni tõmmata. Uksel oli spetsiaalne lisalüliti, mis sidet ainult sulgunud ukse korral võimaldas. See oli abinõu spioonide vastu. Üle NL-line nõue ilmselt.
Tehases läks hankimine nagu ikka, kui eelnevad kokkulepped. Alguses ülemus kirjutab kirjale positiivse otsuse ja edasi lähed varustusosakonda, kust kaup saada. Oli aasta 1979 lõpp ja saime esimesed prosed K580ik80/intel8080, lisad K580ik55/intel8255 ja K580ik51/intel8251. 4 tükki igaüht. Areng NL-s oli tubli, eelmine riidekapi suurune „arvutiprose” tuli Tallinna Jerevanist ERNIIMM-st (Jerevani matemaatiliste masinate teadusliku uurimise instituudi katsetehasest)(Nairi 4 ARM) reisikiirusega kaubavagunis, oli aasta 1977 ja nüüd siis 1979.a. ja kivid saabusid taskus!
Sellega meie 8080 lugu ei lõppenud. Peale kivi jalgade funktsioonide kirjeldust sisaldava tehnilise passi rohkem infot polnud. See info oli juba salajane ja ühtlasi anekdootlik, kui lõpuks juhendmaterjali kunagi hiljem saime oli Inteli originaalkataloog tõlgitud vene keelde ja trükimasinal käsitsi ringi trükiud, igal lehel min 10 trükiviga lisaks graafilise info puudumisele, kahju , et ajaloo huvides see trükiteos säilinud pole.... Jälle oli Tiit Eomois see, kes oma kunagise grupivenne, TPI alguse ja Budapesti Tehnikaülikooli lõpu haridusteega insener Jaak Hohensee abiga sai ungarlaste käest koopia Intel 8080 manualist-käsiraamatust. Ungarlased olid USA-le lähemal. Selgus, et on vaja veel lisakive, mida aga Kiiievis ei toodetud. 8216,8212, 8224, 8226 analooge. Lisaks oli vaja mälusid jne. Ühelt poolt oli vaja kive ja ise abivahendeid luua, et midagi ehitada ja teiselt poolt kivide toimimise täpseid kirjeldusi. Arvuti ENTEL vundament oli nüüd laotud, mis võimaldas NL sees kiiret edulugu(1983 oli ENTEL CP/M -80 ja soome MikroMikko 1 CP/M -80 sama tase, edasi aga terendas kiire mahajäämus,uusi 8086 kive lihtsalt polnud!) ja sellel jätkus 1986 aastast Jaan Tallinna, , Priit Kasesalu ning Mikk Orglaane ning teiste õpipoisi aeg , mis meistrite klassini kiiresti välja jõudis, tänaseks maailmas pea igas arvutis esineva Skype tarkvarani. Vundament oli laotud ning Tiidu poolt tänaseks olulised kivid oma elutööga maailma arengu mäkke kantud. Kahtlemata oli Tiit ka raadioinsenerina ja tubli insenerina seotud selliste märksõnadege nagu PAL, kivid 2522, 3510, 11Ghz ja lisaks GSM. Insener tegeleb uudsustega seetõttu, et on huvitav. Tore on, kui selle eest ka tasu saab. Selline oli ka Tiit. Õigel ajal õiges kohas õiget tegu tegemas, bitid õigesti kuhja laotud.Kahjuks aga tema kutsung raadioamatöörina nüüd vaikib. Elutöö kividena Skype sünni vundamendis aga jääb.
Artikkel:
▪ ''Kaasvõitleja Tiit Eomois''
(originaal) Toimetatud artikkel ilmus novembrikuu Inseneerias paberkandjal 2013 ning pole internetis kättesaadav.