Tiit Kirss
Arvutiinsener, kes siirdus progemise teele ja edukalt.
| Birthdate: | |
| Death: |
"Noored tulevased Skype autorid olid tihti ruumis 220 (Kaera 22), kus koos Tiiduga said rahus tarkvara probleeme lahata ning mänge arvutitel mängida. Poiste kodutöö oli tugev ja põhjalik, aga esimene õpetaja oli Tiit ning oma rahuliku ja asjaliku olekuga oli ta selleks juhendamiseks variant 5++"
Tiit oli üks tubli insener. Lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) arvutite eriala (LI) 1973. aastal ja asus tollase suunamiste süsteemi kaudu tööle koos grupivenna Toomas Järvega Side Arvutuskeskuses Kaera 22 meeskonnas. Oli TPIs aktiivne rahvatantsija.
Meil oli parasjagu käsil Nairi 3-st Nairi 3-1 ehitamine, aga ka seoses sellega lepingute täitmine nii Jerevani katsetehase Nairi 3 tüüpi arvutite (N-3-1, N-3-2 ja ka 1 N-3-3) häälestamiseks kui Minsk 22, 22T tarkvara paigaldamisel. Viimane oli meie Kaera22 meeskonna poolt kokku pandud ning Tiidul oli selles töös kandev roll. Selle teemani jõudsime seetõttu, et silusime ise N-3-1 mikroprogrammid Mins22 ja 22T kontrolltestide alusel. Armeenia arvutite väljatöötajad olid küll arvuti riiklikule komisjonile üle andnud, kuid vigadega.
Mikroprogrammjuhtimisega arvutil on iga käsukoodi taga mikroprogramm. Kui mikroprogrammis on vead, toimib käsk valesti ja see ei pruugi igas olukorras avalduda. Väljatöötajatel oli aga plaanimajandusega juba uued tööd kukil ja neil polnud aega lohisevate probleemidega jännata.
Meie silusime ehk parandasime käskude vead iseseisvalt ja meil need asjad töötasid, mis armeenlastel ei töötanud ning siis tuli väljatöötajate pealiku Aram Geoletsjani poolt pakkumine täiendavalt Minsk 22 ja 22T emulaatoreid N-3-1-l kontrollida töös erinevate translaatoritega: TAM22 (Algoli variant), AKI400, FORTRAN, COBOL.
Meie kasutasime Eesti Algoli varianti Malgol, mida arendas edasi Tammet (Malgol-74), samuti varianti VELGOL, mille autorite kollektiivi Küberneetika instituudis kuulus ka Side Arvutuskeskusesse tööle asunud Gunnar Kose.
Selleks, et N-3-1-le translaatorid saada, tuli need uuesti salvestada läbi infokandja, milleks oli perfolint. Käisime Tiiduga erinevates arvutuskeskustes, kus Minsk-22 -l siis translaatorite programmid välja perforeerisime. Mõttetult pikkade perfolintide asemel lühemate saamiseks kirjutas Tiit vastava programmi, mis perforeerimist kokkuhoidlikult toimetas. N-3-1-l olid poole tollise magnetlindiga välismälu seadmed ja selleks, et oleks mugav erinevate translaatoritega opereerida, kirjutas Rein Bötcher koostöös Tiiduga vastava monitorprogrammi. See tarkvara komplekt oli meil arvutite paigaldamisele lisaks Kaera22 meeskonna müügiartikkel, mis Side Arvutuskeskusele tulu tootis ning võimaldas preemiaid 40% maksta. Ühtlasi kujunes sellest suht suurte rahanumbrite saamisest Kaera22 meeskonnale pea kohal rippuv mõõk – kedagi ei huvitanud rahavoolu lõppemine.
Tiit kirjutas ka abiprogrammi „Mikrolan“, mis võimaldas peale muutmälus(operatiivmälus) mikroprogrammide silumist need korrektsel kujul laitrükkalil välja trükkida. Midagi sellist varem polnud, see oli hea abimees juba selle nurga alt vaadates, et arvuti ei tee üldiselt võrreldes inimesega vigu. Samas oli see uute mikroprogrammide tegemisel mugav töövahend.
Nairi 3-l polnud tekstikuvarit ehk displeid. Saime sellise laenata Eesti Raadio Arvutuskeskusest insener Jüri Varda kaasabil. Nairi 3-ga kuvari ühendamiseks oli vaja konstrueerida vastavad aparatuursed lisavahendid ning lisapüsimälu konstrueerida ja vastavalt siis peakappi monteerida. Seda tööd tegid Rain Torn ja Tiit tarkvara poole pealt kahasse. Edasi oli operaatoril mugav igasuguseid tekste koostada ning välja trükkida. Pidime aga tekstikuvari tagastama ja ajas tagurpidi liikumine on võimatu. Polnud muud väljapääsu, kui ise vastav kuvar projekteerida ja ehitada. Sellega sai põhiliselt hakkama Rain Torn ühe sovjetnäidise ning Ungari Videoton 340 materjalide baasil. Mäluks olid kasutusel 90 bitised nihkeregistrid, paremaid lihtsalt polnud võtta. Videotonil olid need 1024 bitised, seega tagasikäik.. Monitoriks aga tavaline mustvalge TV ja klahvistikuks ise konstrueeritud puuteklahvistik „Lauri“. Kutsusime seda leiutist (Fe) ehk rauddisplei. See riistapuu oli Enteli konstrueerimise juures väga vajalik.. Tootsime seda ise ning paigaldasime lepingupartnerite juures, näiteks Toliatti autotehases!. Tekstihaldussüsteemi RB 1ja RB2 tegi Rein. Esimene toimis perfolindi-teletaip baasil., teksti parandusi sai teha paranduslintide abil See oli piisavalt ebamugav. Tekstikuvari Videoton 340 kasutamine oli pea sama mugav kui tänasel päeval personaalarvuti taga.
Aeg aga läks ja meie mängumaale ilmus 1977 aastal mikroprotsessor, mille Heino Härsing oli hankinud- katseseeria. USA vastava analoog piraatkopeeritud Minskis. See oli aga selline, millega suurt teha polnud ning Tiiduga kahasse tegime Nairi -3 -le vastava lisaplaadi, mille abil sai selle protsessoriga toimetada. Uued tuuled aga puhusid, Tiit Eomois tõi raadioamatööride kaudu saadud info Intel 8080 mikroprotsessori piraatkopeerimise kohta NL-s. Asusime sellele liinile. Kapitaalehitus aga toimis NL-s endiselt, plaanid jäid täitmata ja aasta lõpus jäi ka Sideministeeriumil üle palju raha, mida lubati erandkorras mõne päeva jooksul kasutada. Teiselt poolt aga tähendas plaanimajandus ka fondimajandust, kõik toodetav oli juba eelnevalt ära jaotatud ja sellest rahast polnud esmapilgul mingit kasu. ERNIIMM aga peakonstruktor German Oganjan? Juhtimisel oli valmis saanud esimese NL-i 4 põlvkonna arvuti Nairi4.
Loomulikult (sünnivigadega) saime selle meie ja jäid katki plaanid Nairi3 arendamisega, kuhu olime sättimas ketasmäluseadet 7,25 Mbaiti . Nairi 3-3-e vastava juhtkapi olime juba hankinud. Selle sai meilt Nõo keskkool, kus tubli Jüri Kivimägi selle oma Bakuu tehase arvutile Nairi3-1( raske juhus oli see Bakuu toodang) külge istutas ja ka tööle sai. Kaera22 meeskond aga Tiit, Ahto Karu peamiste tegijatena asus Nairi 4ARM(tehase nr1) segast hingeelu lahti harutama. Sinna lisaks hankisime mõõtekompleksi CM 1410?, mis aga sisuliselt oli CM4 . Pärast selle sisupoole avastamist võeti see meil käest ära kommunismi materiaaltehnilist baasi tugevdama AK peamajja, kõik AK-d tegid AJS-e. Nende abil pidi sotsialistlik plaanimajandus mööduma kapriikidest nagu seisvast postist. CM4 Kiievis tehtud arvuti oli PDP11 kloon. Nairi 4 -l oli nii Nairi2 kui PDP11 mikroprogramne emulaator koos aparatuursete viguritega, et saavutada suuremat kiirust. Eri ministeeriumite arvutid võistlesid omavahel päris tuliselt. Nad kõik töötasid NL-is sõjatööstusettevõtetena (nõnda nimetatud "postkastid").
Nairi 4 kujunes meil abimeheks Enteli projekteerimisel ja ehitamisel ning tootmisel. Olime muutunud Kaera22 meeskonnaga väljatöötavaks ja tootvaks üksuseks, samas olles ametlikult lihtsalt arvuti hooldemeeskond. Kuna aga raha tootsime, siis AK juhtkond meie tegevust suurt ei seganud ja see oli suuresti ülema/direktori Enn Tajuri (NL ohvitser, EW ohvitseri poeg ja TPI haridusega automaatikainsener)teene. Mõtlesime ka sidevõrgu tehniliste kontrollvahendite peale leiutamise ja ratsionaliseerimise vormis ning seega oli ka tugi ministeeriumi poolt. Ministrid Arvo Kaldma, Bruno Saul, Toomas Sõmera(kõik kolm raadioinsenerid, esimesed Leningradi tooted ja viimane TPI õhtune).
Tootmisüksusteks olid meil kolhooside abitootmised, TPT grupivend Arne Suislep Lääne Kaluris Haapsalus, Estron Kuusalus ja Lauristini kolhoos Kuivajõel ja TPT grupivend Väino Aul Kaljuranna kolhoosis Sinimägede külje all Vokal. Üleliidulised lepingud võimaldasid ka alltöövõtjatele normaalselt maksta, samuti olid mängus ministeeriumist pudenevad aastalõpu rahad.
Enteli trükiplaatide puurimine toimus põhiliselt Kaera22 -te hangitud proprammjuhtimisega 4-ja spindliga puurpingil KD41(Leedu). Selle rakandamine ja vastava tarkvara kirjutamine oli põhiliselt Tiidu kanda. Meil oli selleks abimeheks Jerevanist saadud suht raske transpordikahjustuse läbi elanud PKGIO-seade 0,1mm täpsusega perfolinti välja tulistav graafika sisendlaud koos 200 kilose juhtseadmega Nairi4 ARM-M-mehaanika komplektist. Meie variant oli Nairi4ARM-P raadioelektrooniku abimees.
Noored tulevased Skype autorid Priit Kasesalu, Jaan Tallinn ja Mikk Orglaan (jäi kahjuks Skype noortetiimist eemale), hiljem ka Ahti Heinla, minu pojad Mati ning nooremad ja Tiidu poeg Ivo olid tihti ruumis 220 Kaera22, kus koos Tiiduga said rahus tarkvara probleeme lahata ning mänge arvutitel mängida. Poiste kodutöö oli tugev ja põhjalik, aga esimene õpetaja oli Tiit ning oma rahuliku ja asjaliku olekuga oli ta selleks juhendamiseks variant 5++.
Tiidul pere kasvas ja tuligi see minu jaoks kurb päev, kui Tiit lahkus projekteerima väikseid PBX telefonijaamu, kuhu ta ära meelitati. Tiit oli jäänud Enteli tegemistest sisu poole pealt kõrvale ja eks see oli minu juhtimistöö praak. Ees aga ootasid meid huvitavad ajad, kus Tiidust, tublist insenerist, oleks palju abi olnud.
Edasi viis Tiidu tee Q-GSM-i billingu poolt juhtima (tänane Tele2). Raske haigus-vähk viis Tiidu tema sünnipäeval parimas tööeas.
Geni: Link
Lisaks
- Huvitavat Tiidu kohta Jüri Malsubi raamatust: Vajuta siia.
- Koolitusprogramm noortele - "Kuidas saada sama edukaks, kui Skype autorid?" : Vajuta siia