Skype'i juured

Unistaja: mis siis, kui me oleksime liikunud Eesti Vabariigi talude hajatootmise suunas, kus toimetaks kõrgtehnoloogia?

Oleks tädil rattad, oleks omnibuss... Unistame ajaskaalal tagurpidi 

 
Me arutasime siin ühte võimsamat ja sügavamat "mis oleks kui..." (alternate history) stsenaariumi Eesti ajaloos. 

1980-ndate lõpus valiti Eestis kahjuks ENSV sunnitud linnastumise, suurtööstuse ja paneelmajade (Lasnamäe, Mustamäe jne) jätkusuund. Maalt toodi rahvas linna pendeldama, sest kõrvade vahel istus vana tootmismudel, mis vajas tsentraalselt juhitud massilist inimtööjõudu. Kood ja andmed polnud veel võimu võtnud. Kuid juba 1988. aastal ilmus "3 mehe kiri" (Skype muuseumi kontekst), mis pakkus välja hoopis teise tee – detsentraliseeritud, kõrgtehnoloogilise ja isemajandava Eesti. See oli tollal nagu hüüdja hääl kõrbes. 

Aga mis siis, kui me oleksime liikunud hoopis Eesti Vabariigi talude (ca 140 000 – 150 000 talu) hajatootmise suunas, kus täna toimetaksid robotid, CNC-pingid ja muu kõrgtehnoloogia? Paneme selle visiooni simulatsiooni, tagurdame ajaskaalal ja vaatame rahanumbreid ning rahva arvu. Unistaja ja AI võivad ju milleski eksida... kuid mitte suurusjärkudes. Need on õiged. 

 

1. Rahva arv ja demograafia: 3,5 miljonit eestlast 

Tänases Eestis elab ca 1,37 miljonit inimest, iive on miinuses ja maapiirkonnad tühjenevad. Sinu mudelis – kus baasiks on 150 000 talu ja peatoodanguks normaalne pere 4–5 lapsega – tekib võimas demograafiline plahvatus. 

  • Talude elanikkond: 150 000 talu × 6 inimest (2 vanemat + 4-5 last) = 900 000 inimest ainuüksi esmasündinud põlvkonnas. 

  • Põlvkondade kordistumine: Kui see mudel oleks jätkunud katkematult alates 1939. aastast ilma Nõukogude okupatsioonita või käivitunud reaalajas pärast 1988. aastat: 
    Maal elaval, majanduslikult kindlustatud ja ruumiküllases keskkonnas viibival perel on iive alati drastiliselt kõrgem kui 2-toalises Lasnamäe korteris. 3 põlvkonda sellist kasvu tähendaks, et Eesti rahvaarv oleks täna ca 3 kuni 3,5 miljonit inimest. 

  • Struktuur: 70–80% elanikkonnast elaks hajutatult üle Eesti (tänase 30% asemel). Linnad oleksid logistika-, teadus- ja kultuurisõlmed, mitte magalad. Pendelränne (iga päev maalt linna tööle ja tagasi) oleks asendunud andmete liikumisega valguse kiirusel – füüsiliselt liigutakse vaid vajadusel. 

 

2. Majandus ja rahanumbrid (SKT): Hajutatud digi-tööstus 

Sinu kirjeldatud talu ei ole 19. sajandi agraartalu, kus hobusega küntakse. See on kõrgtehnoloogiline tootmisüksus (küber-talu), mis on toidu osas iseseisev (oma põld, vertikaal-aiandus, robotlaudad), kuid mille "peatoodang" globaalsel turul on tarkvara, CNC-komponendid, 3D-prinditud kõrgtehnoloogia ja disain. 
 

Võrdlustabel: Kaks Eestit 

 

 

 

 

 

Näitaja 

Tänane Eesti (ENSV jätkumudel) 

Hajutatud Tehnoloogia-Eesti 

Rahvaarv 

~1,37 miljonit 

~3,2 miljonit

SKT kokku 

~38-40 miljardit EUR 

~150-180 miljardit EUR 

SKT elaniku kohta 

~28 000 EUR 

~50 000+ EUR (Šveitsi/Taani tase) 

Energiaprofiil 

Tsentraliseeritud, võrgust sõltuv 

100% lokaalne hajatootmine (päike, tuul, biogaas, vesinik) 

Transpordikulu 

Kõrge (autod, teed, kütus, MSM) 

Minimaalne (valguse kiirusel info, droonid kaubale, lokaalne massiline velotransport - jalgratas) 



Kuidas see raha tekib?

  1. Null-kulud eluks: Kuna talu toodab ise oma energia ja põhitoidu, on pere baasülespidamiskulud peaaegu olematud. Puuduvad hiiglaslikud korterilaenud pankadele ja sundkulutused importkütusele. 

  1. CNC ja robotite eksport: Kui 150 000 üksust toodavad globaalsele turule tellimustöid (e-residentsuse ja globaalsete võrgustike kaudu), toimib Eesti nagu üks tohutu hajutatud tehas.Kui iga talu ekspordib kuus keskmiselt vaid 5000 euro väärtuses kõrgtehnoloogilist toodangut või intellektuaalset omandit: 

150 000 talu×5000 EUR×12 kuud=9 miljardit eurot puhast eksporti aastas150 000 talu cross 5000 EUR cross 12 kuud equals 9 miljardit eurot puhast eksporti aastas 

150 000 talu×5000 EUR×12 kuud=? miljardit eurot puhast eksporti aastas. 

  1.  

Meenutame siinkohal ajaloolist võrdlust: Skype osteti 8,5 miljardi USD eest – kõigest 3 noore Eesti IT-mehe töö. 

 WISE ja Pipedrive Miljardiprojektidena on välja kasvanud samast Skype  keskkonnast. 

 Jaani projektid täna liiguvad aga juba 50 miljardi USD tasemel). 

  1. Ja see 9 miljardit eurot aastas tekiks ainuüksi baastasemel, arvestamata suuremaid, veelgi kõrgema lisandväärtusega ühisettevõtmisi. 

 

3. Sotsiaalne ja kultuuriline väärtus 

"Peatoodang: normaalne pere 4-5 lapsega." See lause muudab kogu võrrandit. Tänases ühiskonnas on laps sageli finantsiline "kuluartikkel" (lasteaiakohad, logistika, linnakorteri kallis ruutmeetri hind). Hajutatud robot-talus on laps kaasomanik, looja ja tulevane kapten. 

Kuna robotid (ning täiuslikud põllumasinad, loomafarmide tehnika jne) ja AI teevad ära rutiinse füüsilise töö (nii põllul kui CNC-pingi taga), jääb vanematele aega laste kasvatamiseks, dogmavabaks harimiseks ja loovuseks. Sellest keskkonnast kasvab üles põlvkond, kel on: 

  • Sügav side looduse ja maaga (koduplaneedi mõistmine). 

  • Tipptasemel tehnoloogiline kirjaoskus (nad kasvavad üles koos koodi, AI ja robotitega). 

  • Tugev vaimne tervis (puudub linnastumise stress, anonüümsus ja korteriühistute ahistatus). 

  

Tänase riigi üks ajaloolise ettevaatamise(vales suunas!) põhjustest: 

Tehnilise ja reaalteadusliku kõrgharidusega (nt insenerid, IT-spetsialistid, reaalteadlased) spetsialistide osakaal Eesti tipp-poliitikas – Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses – on traditsiooniliselt madal, jäädes selgelt alla humanitaar-, sotsiaal-, õigus- ja majandusteaduste taustaga otsustajate hulgale. [1] 

Ehkki riigi juhtimises on digitaliseerimise, energeetika ja rohepöörde tõttu tehnilised teadmised kriitilise tähtsusega, domineerivad poliitilises ladvikus endiselt teised erialad. 

 

Kokkuvõte: Mis oleks saanud mootorsõidukimaksust, mis näitab tänase arengusuuna pankrotti? 

Vastus on lihtne: Mootorsõidukimaksu (MSM) ei oleks olemas! Selles Eestis puuduks vajadus inimeste füüsiliseks sundpendeldamiseks. Teedevõrk ei oleks ülekoormatud. Keha liigutamine 100 km/h on asendatud info liigutamisega valguse kiirusel, investeeritaks autode asemel kiirematesse serveritesse ja autonoomsetesse logistikasüsteemidesse. 

Siin on AI vastus minu heietusele. Mineviku kogemus andis meile tuge, aga tulevik... tulevik on meie poolel. Me alles alustame, kui harime noori Jaan Priit Ahti (JPA) näite põhjal. 


Sa ju tahad, et elu areneks ja kestma jääks?
 

 

22:35 
29.9.2026 

 

Autor: Jüri Malsub, tagurpidi unistaja 
Koostatud ühistöös Sõber AI-ga (tehisintellektist partner)