Intervjuu Kuku Raadios | Intervjuu Uudis+
EESMĂRK juhtida tĂ€helepanu olulisele, sest kambakraatia (esindusdemokraatia) ei vĂ”imalda ĂŒksikkandidaadil kraaviminekut peatada.
Demokraatia vĂ€ikses riigis saab olla ainult OTSEDEMOKRAATIA ehk otsene side valitu ja valija vahel. 10000 hÀÀlt - nĂ”ue ĂŒksikkandidaadile teeb osaluse mĂ”ttetuks.
VÔrdluseks: Eesti saab kokku Euroliidust aastatel 2007-2020 8,325 miljardit eurot,
seega umbes 1 miljard vÀhem maksis Microsoft Skype eest.
Vaata minu sihid 24.veebruar 1990:
JĂŒri 1987. aastal Jaapanis sinimustvalge lipsuga. NĂ”ukogude (NL) turistina.
Lisaks minu 24.02.1990 valimissoovile, mis ei tĂ€itunud. Rahvas eelistas toona minu ees kandideerinud kriminaalse taustaga kirikutegelast. Sarnaste valikute tĂ”ttu on aga Eesti saanud kaela arengupeetuse, kus omamaine know-how ning teadus, tehnika ja tootmine on alla kĂ€inud. Tehnilise ala inimesed pole riigitĂŒĂŒri juures. Seal on olnud valdavalt humanitaarse ja majandustaustaga seltskond, kes 21 sajandi arengute juures on ainult pealtvaataja rollis.
Kandideerin seepÀrast, et lapsed ja lapselapsed ning tulevane pÔlv ei saaks öelda: MIKS SA MIDAGI EI TEINUD?
MIDA TEHA aga ĂŒtlesin juba 24.02.1990.a.
Meie peres, kus nii isa kui ema poolt ulatuvad uuritud juured vÀga kaugele (enne MALSUB nime, mida pole muudetud, oli 17. sajandil VÔrumaal MUSTAHAMBA Jaan, seal kus looduskaitse all olev Mustahamba tamm asub).
Ausust peeti minu nooruses ja peres ikka oluliseks. SeetĂ”ttu ei olnud ei isa ega mina NLKP liikmed, kuigi surve oli tuntav. Komsomolist ei pÀÀsenud ja sinna mindi Tallinna PolĂŒtehnikumis, minu Ă”ppimise ajal veel EW aegse Ă”hustikuga, terve grupiga. Kommunistlik tegevus oli paberi peal kĂ”rgel tasemel. Minu sirgumise aegadel oli palju EW aegseid inimesi ja Ă”petajaid, meil kodus ka rohkesti EW aegset kirjandust. Vanemad olid aga targad inimesed ja Ă”petasid suhtluseripĂ€ra ka NL tingimustes. Kodus oli ĂŒks tĂ”de ja vĂ€ljaspool teine.
Mul on mitmeid hÀid tuttavaid kommunistide hulgas, kes olid valdavalt parteilased ja tunnen ka mittekommuniste, kes on arusaamadelt siiani kommunistid. Hea kaasvÔitleja tehnikadoktor Rein Luik (Mulgi juurtega, Tuhalaanest) oli tubli vabariiklane USAs, vaata muuseumi kodulehte. Maailma vÀga mitmest otsast nÀinud mehena aitas ka minul Ôigetele jÀreldustele tulla.
Milles siis iva?
Selle iva seletas lahti ĂŒks vana Tartu Ălikooli professor.
Marxi vÀÀrÔpetuse olemus.
LisavÀÀrtusteooria kehtib paberil ja elus ainult teatud tingimustel. Konkurentsi olukorras, mis on kapitalismi edasiviiv sisu, puudub kapitalistil vÔimalus lisavÀÀrtuse arvel rikastuda ja ta on sunnitud selle paigutama arengusse. Kui ta seda ei tee, lÀheb ta pankrotti.
Enamus inimestest seda iva pole katki hammustanud, siit Marxi Ôpetuse kummardajad.
Kui pole konkurentsi, pole ka arengut. Konkurentsis olek aga olgu nagu sport. Peale vÔistlust on vaba aeg ja normaalne elu. Mitte 24h/365 pÀeva ning konkurendile nuga selga. LÀhete stressist enneaegselt hauda ja vara sinna kaasa ei saa.
Millised kommunistid ja marxiusulised siis meie arengut ohustavad? Ikka need, kes sĂ€ttisid ennast vĂ”imu juurde ja sĂ€tivad ka tĂ€na. Nende erialane tase on nĂ”rk, praktiline elukogemus puudub, aga kambakraatia vaim tugev. Siit riigi arengupeetuse ĂŒks komponent, âsotsiaalse Ă”igluse nimelâ tegijatelt vĂ”tta ja mittetegijatele jagada, ĂŒhtlasi korruptsiooni alge.
KEHTIV PĂ”hiseadus Eestis(1938) ei anna kommunistidele hÀÀleĂ”igust. NLKP-st lahkumist PĂ”hikiri ette ei nĂ€e ja kuidas sealt lahkuda on kommunistide endi mure. EV erakonnaseadus kahes erakonnas olekut ei luba. Seega tĂ€na on vĂ”rdsed ja kĂ”ige vĂ”rdsemad, nagu Orwelli âLoomade farmisâ olid sead. Oli loosung: KĂ”ik loomad on vĂ”rdsed, aga sead on kĂ”ige vĂ”rdsemad!
Kehtiv PĂ”hiseadus ei anna ka sisserĂ€nnanutele kodakondsust ning vastavalt hÀÀleĂ”igust. See, milline PS on kehtiv ja milline mitte, on kirjas PS1992 Preambulas ja mÀÀratud Eesti rahva mĂ”istega, mis kirjas PS1938-s.. Selline iseendale valetamine, nagu PS1992 Preambulas Eesti rahva mĂ”istega manipuleerimine saab siis lĂ”ppeda, kui ka SINA julged peeglisse vaadata. Mina seda Teie eest teha ei saa, ma lihtsalt soovitan. Seda sama asja soovitas ka Endel Lippmaa, kui ĂŒtles, et ilma Ă”igusliku jĂ€rjepidevuseta pole EW vĂ”imalik vĂ”i on see ĂŒks teine riik..
Eesti Kongressile kandideerides olin 42 ja nĂŒĂŒd 71 aastat vana. Vahepeal on tehnika areng olnud kiire, kuid arvutitega seotu sisuline olemus ja haridusteema on vĂ€he 21 sajandi suunas muutunud. Minu ja minu kaastöötajate/kaasvĂ”itlejate Ă”pilased on teinud Eesti maailmakuulsaks Skype tarkvara abil, seda teab igaĂŒks ja isegi USA President pidas oluliseks (vaata kĂ”ne link muuseumi lehel) just seda seoses Eestiga rĂ”hutada, millise arenguimpulsi see inimkonnale annab. Samas pole me seda kogemust Eestis oskuslikult rakendanud ning ĂŒks peamine pĂ”hjus, miks kandideerin, ongi targa masina abil arenguvĂ”imaluse rakenduslik pool. noorte koolitamine Ă”iges vanuses, Kaera22 meeskonna kogemus.
Jutumehi meil jagub ning ka seda tootvat haridust jagub.
Kolm 14-aastast poissi tegid peale algkoolitust 16 aastat iseseisvat tööd arvutimaailmas ja olid suutelised koostama tarkvara, mille eest Microsoft maksis 8,5 miljardit USA dollarit. Alustasid Ôiges vanuses, pÔhikooli 7-ndas .
1988 oma palvekirjas (3 meest, mina ja 2 mÔttekaaslast vaata muuseumi koduleht kirja koopia) ENSV haridusvÔimule pakkusime vÀlja, et 20 000 noort vÔiks sellise ettevalmistuse saada.
Isegi kui see arv on 10 korda vÀiksem, oleks meie tÀnane potentsiaal maailmas vÔimas. Siit vÔite edasi ise mÔelda, mis juhtus Kalevipojaga, kui ta siili Ôpetust ei kuulanud. Lauad lÀksid katki! Siil aga ei vÀsi kordamast: Serviti!
Mulgimaa inimesed ja mÔni isegi kaugemalt on kuulnud kirjanikust nimega August Kitzberg.
Jutustuses Maimu sĂŒnnitas Maimu ema sissemĂŒĂŒrituna lapse Katariina tulbas(Karksi lossimĂ€gedes ) ja ulatas Maimukese vĂ€lja ja Maimu kasvas Maimu koopas, mis Polli-Halliste tee ÀÀres.
Sarnane lugu oli meil Kaera22 meeskonnaga, mis uue EV ajal sai kaela hÀvingujÔud aga lapsuke Skype lendas maailma.
Meie Kaera22 tee oli vÔitlus. Kui vÔitled, on vÔimalus ka vÔita. Kui ei, siis vÔiduvÔimalus puudub.
TĂ€nane olukord on VILETS. Eesti tuleb tagasi, kui TAHAME. Tuleb tagasi kui TEEME.
JÀrvamaa ja Mulgimaa on tÀna veel Eesti kants.
Haakige ennast lahti rahahullusest ja hakake mĂ”tlema tulevikule ja tööle nii, nagu 21 sajand nĂ”uab: koos targa masinaga ning panustame jĂ€relpĂ”lve 21 sajandi nĂ”uetele vastavasse noorte haridusse, et uued Skype lood saaks sĂŒndida.
Ma pole pea kunagi EV-s maksumaksja palga peal olnud, kord tegin ĂŒhekordse konsultatsioonitöö Kaitseministeeriumile. Samas tĂ€naseni maksan ettevĂ”tjana(pensionĂ€rina) makse Eesti riigile. Vastu aga saan kasvavat bĂŒrokraatiat ja sotsialismi. Noortele tundub see normaalne, kahjuks pole nad NL-s elanud. Ka siis öeldi: kes tahab teha, otsib vĂ”imalusi ja kes ei, otsib pĂ”hjuseid. TĂ€nased vĂ”imalused on aga nagu öö ja pĂ€ev.
Rahvaesindajaks olemine ei tohi anda erisusi, erilist sissetulekut ja kindlustust surmani.. Nii kaob side reaalse elu ja rahvaga ning tekib ahvatlus kĂŒĂŒnarnukkide abil vĂ”imu juurde ronida. Seni saavutatu KIDUV RIIK ei anna selleks erisuseks ka pĂ”hjust ning vĂ”imalusi vĂ€heneva rahva taskust.. TĂ€nane kambakraatiat reklaamiv valimispropaganda on lisaks ajupesule ka puhas raha tuulde loopimine. Otsedemokraatia korral tuleb teha ĂŒks ĂŒlevaatlik tĂŒĂŒptabel, mille kandidaadid tĂ€idavad ja sellest piisab, et nĂ€ha, mida keegi vÀÀrt.
Meil on vaja tegusat riiki, mitte tsirkust.
Leian, et rahvaesindajaks olemine alla 50 aastastele, erandid vÀlja arvatud, pole jÔukohane. TÀnane on tÀielik lasteaed. Riik on aga tÔsine asi ja mitte liivakast. Meie riik on paika pandud 1918 ja nende tÔsiste meeste kallal haukumine on vÀga inetu, kaasaegsetel pildil olijatel tÔsisemad teod puuduvad,
Armastame Eestit, teist ei ole!
Kui leiad minus mĂ”ttekaaslase, siis soovita ka teistele, jĂ€rsku juhtub IME, saan 10 000 hÀÀlt (keerulise valemi abil arvutatult on vaja pisut vĂ€hem) ning saame ĂŒheskoos uppuva laeva Eestlaste riigi veel pÀÀsta. VĂ€hemalt loodan, et teie arusaamades toimus peale minu jutu lugemist mingi muutus.
Uppuja pÀÀstmine on uppuja asi.
Lisaks veel minu sihid 24. veebruaril 1990. aastal: